Türgi vastuseis võib viia Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga surnud seisu, ütles Soome välispoliitika instituudi vanemanalüütik Toni Alaranta.
Türgi nõuab USA-lt õhutõrjesüsteemi S-400 tunnustamist ja Soomelt ning Rootsilt kurdi terroristide väljaandmist. „USA-l on raske nõustuda õhutõrjesüsteemide S-400 ostuga ning Soomel või Rootsil Türgi nõutud kurde välja anda,” märkis Alaranta väljaandele Helsingin Sanomat.
Läbirääkimised saavad olema keerulised, sest Türgil on oma seadusandluses küllalt lai arusaam terrorismist. Kurdide väljaandmine võiks olla võimalik, kui on selgeid tõendeid isikute seotuse kohta terrorismiga, märkis Alaranta.
Alaranta hinnangul arvab Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, et suudab riigis valitseva NATO- ja läänevaenuliku kliima tõttu oma nõudmistega sisepoliitilist kasu lõigata. „See on tema jaoks riskantne mäng, kuid ilmselt on ta siin võiduvõimalusega arvestanud,” lisas Alaranta.
Türgi on teadaolevalt esitanud seoses Soome ja Rootsi liitumisega NATO-ga terve rea nõudmisi, mille hulgas on näiteks hävitajate F-35 ostu võimaldamine, sanktsioonide kaotamine seoses raketisüsteemi S-400 ostuga Venemaalt ja 33 väidetava terroristi välja andmine Türgile. Neist isikutest 12 on Soomest ja 21 Rootsist.
Türgi jäeti 2019. aastal hävitajate F-35 programmist välja, kuna riik otsustas vaatamata USA vastuseisule osta Venemaalt raketitõrjesüsteemi S-400.
Ameeriklased on olnud vastu S-400 süsteemi kasutamisele NATO liikmesriikides, kartes ohustada F-35 hävitajate tööd. Türgi väitel S-400 ohtu ei kujuta, kuna see on mõeldud kasutamiseks NATO relvasüsteemidest eraldi.
Türgi jõudis investeerida hävitajate programmi umbes 1,4 miljardit dollarit ehk veidi üle 1,3 miljardi euro. Samuti on Türgi tellinud lennukitootjalt Lockheed Martin üle saja hävitaja F-35. Hävitaja on sama, mida Soome on tellinud 64 tükki. 10 miljardi euro suurune lennukiost on Soome ajaloo kalleim.
Hävitajad F-35 on oma valdkonna tipptase. Need ei ole ainult relvasüsteem, vaid ka luurelennukid. Nad suudavad koguda ja jagada suurel hulgal infot.
Ametivõimude info kohaselt soovib Türgi ka seda, et tühistataks Süüria sõja tagajärjel kehtestatud majandussanktsioonid. Türgi tungis 2019. aastal Põhja-Süüriasse eesmärgiga ajada kurdid oma piiride lähedalt kaugemale.
