Ameerika valijatest 43 protsenti oleksid rahul ka Ukraina kaotusega sõjas, selgub värskest uuringust. 41 protsenti vastas, et ei oleks rahul Ukraina kaotusega. 16 protsenti ei omanud arvamust.
Selline tulemus on šokeeriv, kui arvestada, milliseid jõupingutusi on teinud Ukraina president Volodõmõr Zelenski üle maailma poolehoiu võitmiseks seoses Venemaa sissetungiga, vahendab Express.
Lisaks on ameeriklased kaotamas poolehoidu Vene-vastastele sanktsioonidele ning enamus ehk 53 protsenti leiab, et sanktsioonid kahjustavad rohkem USA-d kui Venemaad.
See on suur löök president Joe Bidenile enne novembris toimuvaid vahevalimisi, kus 50 protsenti ameeriklastest kavatseb toetada vabariiklaste partei kandidaati demokraatide kandidaadi asemel.
Joe Bideni kõige nõrgem külg on ameeriklaste arvates välispoliitika, mida ei toeta 56 protsenti ja toetab vaid 40 protsenti ameeriklastest. Bidenile heidetakse ette katastroofilist väljumist Afganistanist, aga ka kehva Venemaa-Ukraina konflikti lahendamist.
Juba teist kuud järjest leiab enamus ameeriklasi, et Bidenil oleks parem ametist lahkuda kui Putinil – seda toetab 53 protsenti ameeriklastest, vastu on 44 protsenti.
Vaid 38 protsenti ameeriklastest kiidab heaks Bideni poliitika Ukrainas, vastu on 52 protsenti.
Putinit tahaks ametist tagandada vaid 46 protsenti ameeriklastest, 48 protsenti on vastu.
Venemaa on ameeriklaste arvates tähtsuselt alles neljas oht 16 protsendiga, enne seda on Hiina (42 protsenti), Iraan (20 protsenti) ja Põhja-Korea (18 protsenti).
Uuringust tuleb välja, et välispoliitika ei päästa Bidenit ning 63 protsenti ameeriklastest leiab, et teda ei valita tagasi 2024. aastal. Uuring näitab, et Donald Trump võidaks ükskõik millise demokraadist kandidaadi vastu.
Kui vabariiklased saavutavad vahevalimistel enamuse nii parlamendi esindajatekojas kui senatis, siis ähvardab Bidenit samasugune ametist tagandamine nagu üritasid demokraadid teha Donald Trumpiga.
Bidenit võidakse süüdistada tema poja Hunteri seotuses Ukraina poliitika ja korruptsiooniga, mis puudutas Facebooki ja Twitterit 2020. aasta valimistel. Bidenile võivad saatuslikuks saada ka kehv koroonapoliitika ja kiire hinnatõus. Ameeriklastele ei meeldi Venemaa sissetung, Venemaa ega Putin, aga nad on veel vähem rahul president Bideniga. Algul ameeriklased toetasid Vene-vastaseid sanktsioone, aga nüüd enam mitte.
Biden lubas algul, et sanktsioonide mõjul kukuvad Vene rubla ja Vene majandus kokku, rahvas hakkab Venemaal mässama ja kukutab Putini ning Venemaa on sunnitud Ukrainast lahkuma. Nüüd on kaks kuud möödas ja midagi sellist pole juhtunud ega ilmselt ka niipea ei juhtu. Selle asemel on kütuse hinnad laes nii USA-s kui mujal Lääneriikides ning sanktsioonid muudavad asja üha hullemaks.
Ameeriklased on arvamusel, et olukorras, kus nad pole saanud seda, mida neile lubati, siis miks nad peavad maksma kõrget hinda midagi vastu saamata. Ameeriklased kardavad, et Ukraina võidab ainult USA vägede toel, aga ameeriklased ei taha minna Ukrainasse sõdima ega kehtestada lennukeelutsooni, mida tahab Zelenski. Samas kardetakse, et see saab reaalsuseks.
Ameeriklased kardavad, et juhtub nagu juhtus koroonaga, kus inimesi karjatati tegema asju, mida nad teha ei tahtnud suure hirmutamisega, mis lõpuks ei leidnud kinnitust. Vähemalt pool ameeriklastest leiab, et neid peteti seoses koroonaga. Nõnda on ameeriklaste suhtumine valitsusse ja meediasse küünilisem kui see oli veel paar aastat tagasi. Üha enam ameeriklasi leiab, et neile ei räägita tõtt. Nii nagu pole toimunud lubatud hinnatõusu leevendust.
