Sõjanduse-ekspertide neli põhjust, miks Vene vägedel on probleemid Ukraina idaosas Donbassis – mis edasi saab?

Vene väed on üritanud viimaste nädalate jooksul sisse piirata ja alistada Ukraina väeosad riigi idaosas Donbassis. Kremlile oleks olnud see võidupühaks kingitus, aga seda ei tulnud.

Kaardi järgi on olukord Vene vägede jaoks äärmiselt ahvatlev. Vene vägede poolt okupeeritud Izjumi ja Donetski linnadest ida pool on hulgaliselt Ukraina vägesid, mille sisse piiramine nõuaks vaid 200 kilomeetri võrra edasi liikumist. See pole lihtne ülesanne, aga pole ka võimatu, vahendab MTV.

Tulemust pole aga olnud. Seda vaatamata asjaolule, et Venemaa loobus Ukraina pealinna Kiievi vallutamisest ning seal vabanenud väed suunati Ida-Ukrainasse.

Vägede ümber formeerimisega pole suudetud saavutada suurt läbimurret Ida-Ukrainas, tõdeb sotsiaalmeedia sissekandes riigikaitse kõrgkooli sõjanduse abiprofessor Antti Paronen.

USA mõttekoda Institute for the Study of War tõi eile esmaspäeval välja neli põhjust, miks Venemaa tegevus pole Ida-Ukrainas tulemusi andnud.

Esiteks näeb Venemaa vaeva iga kilomeetri edenemisega. Edasi pole võimalik tungida mujal kui seal, kus suurtükituli on maa puhtaks teinud. Senikaua, kuni Venemaa edeneb aeglaselt, rinne ei liigu, kuigi nii varustust kui sõdureid jääb vähemaks.

Teiseks pole kevadine muda just sobilik võitlustanner kümneid tonne kaaluvatele soomustatud sõjamasinatele. Samuti on raske jalaväel põlvini mudas sumbata. See on sundinud Vene vägesid liikuma mööda suuremaid teid, aga seal on nad ühtlasi haavatavamad.

Kolmandaks on probleeme Donbassis olevate väeosade varustamisega. Venemaa on üritanud varustuse probleeme lahendada sõja algusest peale, aga see pole eriti õnnestunud. Venemaa otsus koondada väed Ukraina idaossa lihtsustas varustamist, aga ei lahendanud probleemi täielikult.

Neljas põhjus, miks edenemine ei õnnestu on asjaolu, et Vene sõjaväelased ei ole nõus käsku täitma. Vene vägede moraal on madal ja on teada anekdootlikke juhtumeid allumatuse kohta, vahendab CNN.

Briti kaitseministeeriumi andmetel maadleb Venemaa sõjas nende oletustega, mis tehti enne sõda.  Venemaa üritas saavutada kiiret edu minimaalsete kaotustega, edastab Briti kaitseministeerium. Venemaa rünnakuplaanid põhinesid arvatavasti ekslikel oletustel selle kohta, et vastupanu on nõrk ning suuremad keskused vallutatakse kiiresti.

Nii aga pole juhtunud, mistõttu on Venemaa kandnud sõjas suuri kaotusi. Asjatundjate arvates oli Venemaal juba enne sõda edukaks rünnakuks liiga vähe sõdureid. Suurte kaotuste  tõttu on olnud ülekaalu raske saavutada.

Ida-Ukrainas võib vastupanu kohati murduda, aga Ukraina väed ei jää piiramisrõngasse, leiab Soome riigikaitse kõrgkooli sõjanduse osakonna juhataja kolonel Petteri Kajanmaa. Tema sõnul on ukrainlastel Izjumist lõuna pool kuni Donetskini välja kogu rindejoone parim kaitse.

Kahe kuu jooksul on Ukraina näidanud, et suudab peatada Venemaa rünnakud. Möödunud nädalal alustati suurt pealetungi Harkivi suunal.

Ukraina presidendi eilsest võidupüha kõnest võis välja lugeda, et sõda pole möödas ning „vaenlane tuleb maalt välja ajada”, märgib Soome riigikaitse õppejõud major Paronen. Tema väitel on Ukrainal võimalus nii luua kui varustada tasemel üksusi. Nende üksuste eesmärk on lüüa ründaja väeosad laiali ja sundida taanduma.

See tähendab omakorda Ukraina poolelt suuremat aktiivsust lahingutes, kus tulejõul on otsustav roll nii Vene vägede hävitamisel kui logistika takistamisel, märgib Paronen.

Kommentaarid
(Külastatud 1,182 korda, 1 külastust täna)