NATO: Soome liitumisläbirääkimised kestavad vaid ühe päeva. Milline on liitumisprotsess tervikuna?

Kui Soome ja Rootsi on maikuu keskel avaldanud soovi NATO-ga liituda, siis ei võta läbirääkimised kaua aega.

NATO ametnike hinnangul kestavad läbirääkimised vaid ühe päeva. Dokumentide ettevalmistus ja kontroll võtab aega nädala või kaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui Soome liitus Euroopa Liiduga, siis võtsid läbirääkimised pärast taotluse esitamist aega kolm aastat. NATO-sse astumine on teistsugune, kuna selle käigus ei vaadata kogu seadusandlust läbi.

Kõige pikem faas enne NATO-ga liitumist on see, kui Soome ja Rootsi ootavad, kuni liikmesriigid kirjutavad alla ja ratifitseerivad liitumisdokumendid. NATO info kohaselt kulus selleks eelmistel kordadel 8-10 kuud. Need on riikide otsused, mida NATO ei saa mõjutada.

Kui kandidaadid on NATO-le teatanud, et soovivad liituda NATO põhikirjaga, siis kutsub NATO nad liitumisläbirääkimistele.

Kandidaatide taotlusele pole ette antud formaati. See võib olla ka suuline, aga tõenäoliselt saadab Soome valitsus NATO-le kirja. See edastatakse peasekretär Jens Stoltenbergile.

Peasekretär edastab kirja NATO riikide suursaadikutest koosnevale Põhja-Atlandi nõukogule, mis annab peasekretärile korralduse kutsuda kandidaadid liitumisläbirääkimistele – või kõnelustele, nagu NATO-s seda meelsamini kutsutakse. Otsustaja on seega NATO nõukogu, seda pole vaja viia tippkohtumisele.

NATO-s pole eraldi reegleid liitumisläbirääkimiste jaoks, ega ka kindlaid liikmelisuse kriteeriume. Kõik oleneb lisaks poliitilisele hinnangule NATO sisemistest tavadest, mis pole eriti keerulised.

Lisaks on Soome ja Rootsi NATO pikaajalised partnerid, kellel on varasematest kandidaatidest paremad eeldused liitumiseks.

NATO liikmesriikide jaoks on varem ette nähtud 5 aasta pikkune ettevalmistav programm (Membership Action Plan), aga Soome ja Rootsi olukord on erinev: nad on arenenud demokraatiad. Lisaks on nad täitnud Euroopa Liidu kriteeriumid, erinevalt eelmistest liitujatest Põhja-Makedooniast (2020) ja Montenegrost (2017).

Liitumist ettevalmistava programmi käigus vaadatakse, kas riigi juhtimine on korras ning kas toimib õigusriik. Soome ja Rootsi täidavad need kriteeriumid.

Millest siis läbirääkimistel räägitakse? Soomes eeldatakse, et kõnelused saavad olema konkreetsed ja otsekohesed.

Läbirääkimistel osalevad Soome presidendi poolt määratud komisjon ja NATO sekretariaadi esindajad. Kandidaatriigi puhul piisab kõrgematest ametnikest. NATO poolt juhib kõnelusi peasekretäri asetäitja Bettina Cadenbach.

NATO-st öeldi, et läbirääkimistel võetakse ette nimekiri, milles käiakse läbi NATO liikmete kohustused. Need on poliitilised, kaitsealased ja sõjalised, majanduslikud ning julgeolekuga seotud kohustused. Kandidaat peab kohustustega nõustuma.

Poliitilised kohustused tähendavad, et Soome peab NATO-le ära põhjendama, miks tahab liituda. Lisaks lubatakse järgida NATO põhimõtteid ja väärtusi ning seda, et otsused tehakse NATO-s konsensuse põhimõttel. Liikmesriik peab nõustuma NATO avatud uste poliitikaga ehk mitte takistama teisi liitumast.

Läbirääkimistel käiakse läbi kaitse ja sõjalise tegevuse detailid, samuti NATO kaitseplaanide seotus Soomega. Uued liikmed peavad osalema NATO kollektiivkaitses ja sõjalistes operatsioonides ning nõustuma peab NATO tuumarelvastuse põhimõtetega.

Praegu on käimas kaks NATO juhitavat operatsiooni: Kosovos ja Iraagis. Soome on seal mõlemas juba osaline. Riigid saavad ise otsustada neis operatsioonides osalemise.

Soomes on partnerluse tõttu NATO kaitseplaneerimine hästi teada, nii et üllatusi läbirääkimistel ei tule.

Soome ja Rootsi käivad läbi ka ressursse puudutavad küsimused ehk NATO kaitse-eelarve eesmärgid. Lisaks on arutusel Soome osa NATO üldisest eelarvest, mida on kokku kolm: tsiviil- ja sõjalise tegevuse eelarve ning julgeoleku investeeringute programm NSIP.

Liikmesriigi osa sõltub riigi SKP-st ja rahvaarvust. Ühe NATO ametniku väitel on liikmelisus odav võrreldes sellega, mida riik vastu saab. Liikmesriik peab aga investeerima oma kaitsesse ja järgima NATO eesmärke.

Üks läbirääkimiste osa puudutab osalemist NATO struktuurides, alates sellest, kas Soome soovib oma esindajaid NATO ametitesse ja komiteedesse. Liikmesriikidel pole ametnike arvu osas kindlaid kvoote, aga ühendus püüab tagada, et liikmesriigid oleks esindatud vastavalt oma eelarvele.

Soome liitub ka teatud tehniliste ja julgeolekut puudutavate valdkondadega nagu NATO dokumentide töötlemine vastavalt reeglitele.

Soome jaoks on erandlik Ahvenamaa staatus, see täpsustatakse läbirääkimiste käigus.

Praktikas on olnud nii, et pärast läbirääkimisi koostatakse raport, mis on küllalt lühike. Pärast seda teatab kandidaatriigi välisminister NATO-le, et kohustustest ollakse teadlikud ja neid täidetakse.

Pärast läbirääkimisi saadab kandidaatriik NATO nõukogule tahteavalduse (Letter of Intent), milles kinnitatakse soovi ja valmisolekut NATO-ga liitumiseks ning on välja toodud liikmelisusega kaasnevad seadusemuudatused ning ajagraafik.

Peasekretär Stoltenberg taotleb pärast läbirääkimisi NATO nõukogult Soomele ja Rootsile liitumisprotokolli (Accession Protocol), millele kirjutavad alla liikmesriikide suursaadikud. See on oma vormilt NATO algse Washingtoni lepingu lisa.

Pärast liitumisprotokolli allkirjastamist avaneb NATO Soomele palju laiemalt kui lihtsalt partnerina. Soomest saab nö kutsutud riik. Sellega ei kaasne veel julgeoleku garantiisid, aga Soome osaleb kõigis NATO tegevustes: istungid, läbirääkimised ja info jagamine.

NATO allika väitel tuli Montenegrole ja Põhja-Makedooniale üllatusena, kui palju on NATO-s istungeid. Neil tuli kiiresti töötajaid juurde värvata.

NATO tippkohtumine toimub juuni lõpus Madriidis. Soome ja Rootsi ei osale seal veel kui ametlikud liikmesriigid, aga kui kutsutud riigid.

Suursaadikute poolt allkirjastatud liitumisprotokolli peavad ratifitseerima kõik liikmesriigid vastavalt sealsetele riiklikele tavadele. Enamikus riikides teeb seda parlament.

Parlamentaarsed protsessid võtavad aga aega, isegi kui liikmesriikides mõistetakse Soome ja Rootsi olukorda. Kui ratifitseerimine on tehtud, siis saadetakse allkirjastatud protokollid USA valitsusele, kus need arhiveeritakse.

Pärast seda kutsub NATO peasekretär Soomet ja Rootsit liituma NATO põhikirjaga. Pärast seda kinnitab Soome parlament Soome liitumisleppe.

Kui Soome parlament on vastava loa andnud, siis kinnitab Soome president NATO liikmelisuse. Liitumisleppe jõustumise aeg lepitakse kokku Soome ja NATO vahel.

NATO liikmelisus algab hetkest, kui liitumislepe on arhiveeritud USA välisministeeriumi arhiivis.

Soome lipp heisatakse NATO peakorteri juures Brüsselis ja uue liikmesriigi esindusele eraldatakse ruumid.

Kommentaarid
(Külastatud 347 korda, 1 külastust täna)