Asjatundja: ahvirõuged jõuab ilmselt varsti Soome, aga koroona-laadset pandeemiat ei tule – mis on haiguse tunnused?

Uus ahvirõugete epideemia on alles algusjärgus ja kuivõrd nakkus levib ainult lähikontakti kaudu, siis suuremat pandeemiat ilmselt ei teki.

Eri mandritele ja lääneriikidesse levinud ahvirõugete viirus võib jõuda ka Soome, ütleb Helsingi ülikooli zoonootilise viroloogia professor Olli Vapalahti. Viirus ei too aga kaasa ülemaailmset pandeemiat ja haiguse pärast pole seetõttu vaja muretseda, vahendab MTV.

Ahvirõugeid on viimastel päevadel tuvastatud kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Näiteks Rootsis teatati neljapäeval esimesest nakatumisest.

Vapalahti sõnul on ahvirõugeviiruse kõige tüüpilisem sümptom villid, mis nädala jooksul lõhkevad. Villid võivad olla kas üksikuna või hulgakesi koos. Need võivad olla näiteks näol, jäsemetel, muudel kehaosadel või suguelunditel.

Haiguse sümptomiteks on palavik, mis esineb enne nahal esinevaid sümptomeid, lihas- ja peavalud ning lümfisõlmede suurenemine.

Viirus on villide sees. See võib inimeselt inimesele edasi kanduda näiteks limaskestade ja katkise naha kaudu. Vapalahti sõnul võib haigus inimeste vahel edasi kanduda ka piisknakkusena.

Nakatumiseks on vaja aga väga lähedast kontakti inimesega. Varasematel aastatel on haiguskolded olnud näiteks peredes ja ka siis ei haigestunud enamus pereliikmeid.

Kuivõrd haiguse praegune vorm tekitab ville eriti suguelunditel, siis Hispaaniast saadud info põhjal tundub haigus olevat nakkav nagu sugulisel teel levivad haigused, hindab Vapalahti. Näiteks Belgias on haigusjuhtumeid seostatud Antwerpeni linnas toimunud fetiši-festivaliga.

Vapalahti hinnangul ei ole veel kõiki sugulisel teel levivaid nakatumisi tuvastatud. Ville on peetud süüfiliseks või herpeseks ning ahvirõugeid pole kahtlustatud. Nüüd, kui haigus on rohkem avalikkuse tähelepanu all, võib see hõlbustada õige diagnoosi saamist.

Vapalahti sõnul on haiguse peiteaeg tavaliselt üks kuni kaks nädalat, vahel harva kolm nädalat. Viirusekandja võib selle aja jooksul riiki ja mandrit vahetada, mistõttu on nakkusahelate jälgimine keeruline.

Vapalahti sõnul kuulub ahvirõugete viirus rõugeviiruste perekonda. Teised rõugeviiruse haigused on rõuged ja lehmarõuged.

Rõugevaktsiini saanutel võib olla kuni 85-protsendiline kaitse ahvirõugete vastu. Vaktsiini pole aga Soomes antud alates 1970. aastatest, seega võivad ka soomlased ahvirõugetega nakatuda, räägib Vapalahti.

Tavaliselt nakatab ahvirõugeviirus inimesi väikeste imetajate kaudu. Nakkus hakkab inimeselt inimesele edasi kanduma alles pärast seda.

Läänes on ahvirõugeid tuvastatud varemgi. Vapalahti sõnul oli USA-s aastatuhande vahetusel epideemia, kus inimesed nakatusid eksootiliste lemmikloomade kaudu.

Praeguse epideemia puhul on Vapalahti sõnul erandlik see, et viirus on levinud mitmele mandrile ning nakkusahel pole olnud seotud loomade ega Aafrikaga.

Varem on Aafrikast pärit nakkusahelad pärast vähem kui kümmet nakatumist raugenud. Pikad nakkusahelad on seetõttu olnud üllatavad, ütleb Vapalahti.

Kommentaarid
(Külastatud 1,348 korda, 1 külastust täna)