Analüüs: Venemaa on hakanud pöörama Ukraina sõda terve Lääne ühiskonna vastu

Venemaa on hakanud vaikselt pöörama sõda Ukraina vastu sõjaks terve Lääne ühiskonna vastu, kirjutab Wall Street Journal.

Venemaa juhid ja propagandistid juba hoiatavad, et konflikt Ukrainaga võib üle kasvada üleilmseks vastasseisuks.

Kreml ja Vene riigimeedia on viimastel päevadel rõhutanud, et Lääne eesmärk on Venemaa hävitamine. Selle vastu ähvardatakse kasutada jõudu ja isegi tuumarelva.

USA ja liitlased on suurendanud abi Ukrainale, lootuses piirata sõjategevusega Venemaa võimet oma ambitsioone täita. Sellele vastukaaluna on hakanud Kreml rahvast ette valmistama mõttega suuremast sõjast. Seoses 9. mai võidupüha pidustustega tõmmatakse paralleele natsi-Saksamaa ning Ukraina sõdade vahele.

Peamine mõte on selles, et Venemaa on Lääne ohver ja kodumaad tuleb kaitsta. Vene president Vladimir Puytin ütles eelmisel nädalal, et Läänele ei meeldi see, et Venemaa on nii suur. Tema väitel kardab Lääs, et Venemaa ohustab teisi riike oma olemasoluga – kuigi see on Putini väitel kaugel reaalsusest, hoopis Lääs ohustab teisi.

Putin ütles, et kui mõni riik Venemaad ohustab, siis tuleb vastulöök välgukiirusel. Putini väitel on Venemaal selleks võimalused, mida kellelgi teisel pole. Ja Venemaa kasutab neid, kui vaja.

Vene riigimeedias on hakatud rahvast juba harjutama mõttega, et tuleb kolmas ilmasõda ja tuumasõda. Tuuakse välja, et Venemaa ei saa endale lubada kaotust Ukrainas. Märgitakse, et venelased lähevad tuumasõja korral taevasse, aga teised ainult krooksuvad.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby ütles reedel, et kui on olemas selline riik nagu Venemaa koos tuumavõimekusega ning selline sõjakas juht nagu Vladimir Putin, siis tuleb tõsiselt võtta seda retoorikat, mida Venemaa juhid on viimasel ajal kasutanud.

Enne sõda nimetas Putin Lääne sõjalist ja majanduslikku abi Ukrainale otseseks ohuks Venemaale. Pärast seda on Lääne sammud kinnitanud Venemaa juhtidele, et Ukrainat kasutatakse Venemaa nõrgestamiseks.

USA president Joe Biden on palunud kongressilt 33 miljardi dollari ulatuses sõjalise ja majandusliku abi eraldamist Ukrainale. USA kongress on kinnitanud nn lend-lease kokkuleppe Ukrainale relvastuse saatmiseks, sarnaselt nagu USA toetas teise ilmasõja ajal Suurbritanniat. Eelmisel kuul ütles Euroopa Liidu välisasjade esindaja Josep Borrell, et Ukraina ja Venemaa vaheline sõda saab lahenduse lahinguväljal.

Briti kaitseminister Ben Wallace ja välisminister Liz Truss on mõlemad väljendanud arvamust, et Vene väed tuleb välja lüüa kogu Ukrainast, kaasa arvatud Krimmist, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal.

Venemaa juhtkonna jaoks annavad 9. mai pidustused võimaluse säilitada rahva valmisolek sõjaks. Putin on teise ilmasõja mälestust mitme aastakümne jooksul ära kasutanud. Sõjas hukkus 27 miljonit nõukogude inimest, see puudutas pea igat vene perekonda.

Möödunud aastal ütles Putin järgmist: „Vaenlane mitte ainult ei tahtnud kukutada nõukogude poliitilist süsteemi, vaid hävitada meid kui riiki ja rahvast ning meie rahvas maamunalt minema pühkida.” Ta lisas: „Me vastasime natside hordidele ühtse jõuna, et see sissetung peatada ja teha kõik, et vaenlane alistada.”

Käesoleval aastal on Putin edastanud sama sõnumit, kujutades Ukraina juhte natsidena, et õigustada sissetungi. Sõjalist „erioperatsiooni” Ukrainas kirjeldatakse kui vajalikku sammu selleks, et kaitsta venelasi Ukrainas.

Ukrainlasi kirjeldatakse kui kannatajaid, kelle kaval Lääs on venelaste vastu ässitanud. Igal aastal korraldatakse Venemaal Surematu Polgu üritusi, kus on kantud teises ilmasõjas langenute pilte, sel aastal kantakse Ukrainas langenute pilte. See tõmbab taas paralleeli kahe sõja vahele.

Vene kaitseministeeriumi andmetel on Ukrainas hukkunud 1351 Vene võitlejat, Briti kaitseministeeriumi andmetel on neid enam kui 15 000.

Mitmel pool Venemaal on välja ilmunud plakatid, millega kutsutakse mehi sõjaväeteenistusse. Vene riigimeedia näitab Vene sõdureid kui heategijaid, kes jagavad ukrainlastele toitu ja muud vajalikku. Ukraina võimud on aga süüdistanud Vene sõjaväelasi Ukraina tsiviilelanike peal vägivalla tarvitamises.

Venelased, kes julgevad midagi ametlikule jutule vastu öelda, riskivad suurte trahvide ja isegi vanglakaristusega. Osa elanikest suhtub Ukrainas toimuvasse skeptiliselt ja ei suuda seda enda jaoks õigustada.

Kommentaarid
(Külastatud 1,936 korda, 1 külastust täna)