Soomlased valmistuvad halvimaks – seda on näha sõjaväekauba poes Varusteleka. Kokku ostetakse kuuliveste, maastikurõivastust, jalatseid ja ballistilisi kaitsevahendeid.
Varusteleka arendusjuht Sampo Soinio hindab, et käive on kasvanud Soome osas 80 protsenti. Inimesed relvastuvad pealaest jalatallani, vahendab Yle.
Lisaks sõjaväevarustusele ostetakse kokku ka matkavarustust. Nii võib toanurka valmis panna seljakoti, kus on kuivained ja vesi. Sellise seljakoti saab kriisiolukorras kaasa võtta ja minna suvilasse.
Ostetakse ka matkavarustust nagu magamiskotid, sidemed ja esmaabipakendid. Ostetakse selliseid vahendeid, millega saab kinni siduda haava, mis on suurem kui kööginoaga tekitatud.
Paljud soomlased varuvad nüüd kappidesse vett, konserve ja kuivaineid. Soomes praegu toitu jagub, aga kriisiolukorras võib saada probleemiks maatalude arvu vähenemine. Kui 2020. aastal oli Soomes ligi 60 000 tegutsevat talu, siis möödunud, 2021. aastal oli neid vähem kui 45 000.
Talude arv on kiiresti vähenenud viimastel aastatel, seda seoses kütuste, sööda ja väetiste kallinemisega.
Kui Soome peab ise hakkama saama, siis tuleb loobuda puuviljadest, kohvist ja teest ning hakkama saama vilja, juurviljade ja lihaga. Isegi Soomes söödavast kalast vaid 20 protsenti tuleb Soomest. See on küllalt kõnekas fakt tuhande järve maa kohta.
Soome liitumise ajal NATO-ga suureneb küberrünnakute oht. See tähendab, et interneti kaudu ei pruugi teenustele ligi pääseda. Andmeturbefirma Withsecure analüütik Mikko Hyppönen soovitab hoida raha mitmes pangas ja hankida mitu pangakaarti, isegi kui ühte neist pidevalt ei kasutata.
Lisaks võidakse korraldada sabotaažirünnakuid, mis tähendab andmete kustutamist. Seetõttu soovitab Hyppönen teha kõigist oma andmetest varukoopiad. Need koopiad on soovitav hoida pilveteenuses või kusagil mujal, seda juhuks, kui oma maja peaks ära põlema.
Kuidas peab kriisile vastu aga Soome sisu? Soomlased on viimastel aastakümnetel muutunud, nad on harjunud hea elu ja sellega, et riik tuleb appi. Varem olid soomlaste jaoks olulised pere ja suguvõsa, räägib psühholoog Soili Poijula.
