„Minu hinnangul on väga tõenäoline, et rahu ajal oodataks Soomelt mingil moel liitlaste eelpaigutatud lahingugrupis (EFP) ning Balti õhuturbes osalemist,” rääkis Kuusela Ylele.

NATO riigid valvavad roteeruvas korras Balti õhuruumi, kuna Eestil, Lätil ja Leedul pole enda hävituslennukeid.

Eesti kaitseminister Kalle Laanet sooviks näha Soome uusi hävitajaid Eesti õhuruumi valvamas.

„On väga tähtis, et Soome otsustas äsja soetada 64 uut F-35 hävitajat. Päris kindlasti oleks mõttekas, kui nad vajadusel Eesti õhuruumis lendaksid,” ütles Laanet Ylele.

NATO otsustas tugevdada oma sõjalist kohalolekut idatiival pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris ning Balti riikides on erinevate NATO liikmesriikide sõjaväelased.

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles eelmisel nädalal Svenska Ylele, et Soome võiks olla toeks eelkõige merel ja õhus.

Kuusela sõnul selguks Soome täpne roll alles siis, kui riik NATO-ga liitub ning ühineb alliansi kaitseplaaniga.

Balti riikide kaitse on Soome jaoks tundlik teema. Kuusela hinnangul on väär arusaam, et Soome peaks NATO liikmena võtma Baltikumi kaitsmisel suure vastutuse.

„Ma ei usu, et sõja ajal pandaks Soomele eriline vastutus kaitsta mõnd teist riiki. Lähtekoht on see, et Soome peab iseenda kaitse eest hoolitsema ja osalema teiste riikide kaitsmises iseenda suutlikkuse raamistikus,” rääkis Kuusela.

Laaneti sõnul ei oota Eesti, et Soome võtaks naabri kaitsmise enda peale. „Minu teada ei ole Eestis erilisi ootusi, et Soome võtab Eesti kaitsmise üle. Veelgi olulisem on see, et me tegutseme ühes koostöövõrgustikus, meil on ühine planeerimine ja sõjalised õppused,” sõnas Laanet.

Laaneti sõnul toetaks Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga kogu Läänemere julgeolekut.

Soome ja Rootsi on hakanud viimasel ajal üha aktiivsemalt kaaluma NATO-ga liitumist. Selle ajendiks on Venemaa sissetung Ukrainasse.