Kaks aastat kestnud epideemia on hakanud mõjutama inimeste käitumist, ütles sotsiaaleetika professor Jaana Hallamaa. Ta rääkis sotsiaalsest koroonast.

Hallamaa sõnul pole koroona vaid füüsiline haigus ja mikroobide tekitatud seisund organismis, vaid see on ka sotsiaalne epideemia. Hallamaa on enda väitel tuvastanud tugevaid sotsiaalse koroona tunnuseid, vahendab MTV.

Sotsiaalse koroonaepideemia tunnused on järgmised: kannatus on lühike, paljud asjad häirivad ja kui midagi ei õnnestu, minnakse kohe närvi. Ei suudeta keskenduda.

Inimeste kannatus pannakse proovile, kuna pandeemia on väldanud juba kaks aastat. Tekkinud on sõja olukorrast tuttav võitlusväsimus.

Rindelt on tuttav ka see, et kritiseerima on hakatud teiste inimeste võitlustahet ja kombeid. Ühe silmaga jälgitakse kogu aeg desertööre. Et kas ikka kõik kasutavad maske ja järgivad reegleid, kas vaktsiinid on võetud? Nõnda kontrollitakse nüüd üksteist.

Väsinud on ka otsustajad üle terve maailma, nemadki ei jaksa enam kõiki reegleid järgida.

Epideemia on sundinud inimesed elama aeg-ajalt ülimas lootusrikkuses. Järgneb pettumus, kui epideemia ei saagi otsa pärast ühist suurt pingutust. Ühine eesmärk on olnud näiteks piisavalt suur vaktsineeritus. Praegu on võetud eesmärgiks kolmandate vaktsiinidooside jagamine võimalikult lühikese aja jooksul.

Samas hakatakse aru saama, et kõigile jõupingutustele vaatamata elavad mikroobid oma elu. Pole näha, millal see kõik saab läbi. Kõigile oleks parem, kui nüüd maha rahunetaks ja elataks rohkem tänases päevas.

Professor soovitab rahuneda ka siis, kui teise inimese seisukoht vaktsineerimise osas tekitab raevu. Näiteks Austrias otsustati lämmatada vaktsiinikriitilisus üldise vaktsineerimiskohustusega. Kõik inimesed peavad olema vaktsineeritud 2022. aasta 1. veebruariks. Austria liidukantsler on süüdistanud vaktsiinikriitikuid „rünnakus riigi tervishoiusüsteemi vastu”.

Hallamaa samas rõhutab, et vaktsineerimise suhtes kriitiliste inimeste sundimine suurendab usaldamatust ja lõhesid ühiskonnas.

Sunni rakendamine peaks olema ühiskonnas viimane võimalus. Selle hind võib olla usalduse kaotus, lõhede süvenemine ja vaenu külvamine.

Soomeski on palju sunniga seotud seadusi – autoga ei saa sõita ilma loata, maja ei saa ehitada ilma loata. Kohustuslik vaktsineerimine on samasugune sundus.

Sundvaktsineerimine on sekkumine inimese puutumatusse. Põhiseadus kaitseb inimese kehalist puutumatust ja enesemääramise õigust. Kellelgi pole sundi sõita autoga või ehitada maja, aga raske on elada ilma olemata ühiskonna liige. Kui sunniga inimesi ühiskonnast välja tõrjutakse, siis diskrimineeritakse inimesi ja suurendatakse lõhesid inimeste vahel, rääkis professor.