Soomes on arvestatav hulk inimesi, ligi 235 000, kes on saanud esimese vaktsiinidoosi, aga pole lasknud teha teist vaktsiinisüsti.
See number moodustab 4-5 protsenti elanikest ja see on erinev vanusegrupiti. Üle 90-aastaste puhul võib tervis olla nii habras, et teist doosi ei juleta anda, vahendab Yle.
Teise doosi võtmata jätmisel võivad olla põhjuseks vaktsiinihirm, läbi põetud koroonahaigus või esimese doosiga kaasnenud kahjulikud kõrvaltoimed.
Näiteks ettevõtjana töötav Piia räägib, et tema teist doosi enam ei võta. Pärast esimest doosi sai ta ebameeldivad kõrvaltoimed, mis teda hirmutasid.
Piia sõnul süda peksis mitu päeva pärast vaktsineerimist. Vaevused kestsid mitu nädalat, enne kui läks paremaks. Lisaks tõusis vererõhk kõrgele ja kõrvades kumises.
Enamusel vaktsineeritutest on aga väga nõrgad kõrvaltoimed. Tavalisemad kõrvaltoimed on süstimise kohaga seotud kuumatunne, punetus, paistetus ja valu ning muud üldisemad vaevused nagu kehv enesetunne, ärrituvus, väsimus ja palavik.
Piia räägib, et loodab, et üks doos kaitseb teda niipalju, et ta haiglasse ei jõua. Ta ei saa oma ühe doosiga koroonapassi, mistõttu ei pääse ta üritustele ega välja sööma.
Haiguse vastu kaitseb ka üks doos, aga selle mõju ajaga kaob, seetõttu on hakatud andma teisi ja kolmandaid doose.
Terviseameti juhtivspetsialist Mia Kontio ütles, et üks doos on küll hea, aga mida kauem aega on sellest möödas, seda suurem on oht haigestuda raskelt. Kontio soovitab võtta teine doos, kuigi sellega kaasnevad kõrvaltoimed võivad inimesi hirmutada.
Kontio sõnul on vaevusi rohkem, kui vaktsiinid on saadud väiksema vahe, vähem kui 3 kuu tagant. Kui doosid on saadud pikema aja tagant, siis on vaevusi vähem.
Piia väitel on kõige raskem see, et ühe doosiga ei saa koroonapassi ja ilma selleta ei pääse eriti kuhugi. Koroonapass on mõeldud vaktsineerituse kasvatamiseks. Nüüd tahetakse võtta koroonapass kasutusele töökohtadel.
Piia on mõelnud sellele, mis saab, kui koroonapassi kasutamist laiendatakse, siis on ta võibolla sunnitud laskma end teise doosiga vaktsineerida. Piia sõnul muutub olukord väga raskeks, kui ilma passita ei pääse enam tööle. Piia rõhutab, et pole vaktsiinivastane, aga vaktsiin talle ei sobinud. Ta on oma kõrvaltoimete kohta teinud teate ravimiametile. Piia arvates on vaktsiinid head asjad ja ta soovitab neid eriti riskigruppidele.
Soome ravimiamet on 18. novembri seisuga läbi vaadanud 5686 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta. Lisaks on läbi vaatamata veel ligi 14 900 teadet vähem raskete kõrvaltoimete kohta.
Kõrvaltoime on raske, kui sellega kaasneb surm, eluohtlik seisund, haiglaravi, püsiv tervisekahjustus, töövõime langus või lööb välja mõni kaasasündinud vaevus.
