Koroona aja kaugtöö või õigemini selle lõppemine on viimasel ajal näha loomaarstide vastuvõttudel. Loomad põevad masendust pärast seda, kui nende omanikud on läinud kodutöölt tagasi kontorisse.

On selliseid koeri, kes on võetud peresse koroona ajal, aga on ka selliseid, kes on olnud peres kauem. Neil on tekkinud lahkuminekust tingitud depressioon. Selliseid koeri on praegu palju rohkem kui veel paar aastat tagasi, rääkis loomaarst Tanja Hakkarainen.

Kui omanik jätab koera järsku terveks tööpäevaks üksi, siis tõlgendab koer seda karjaloomana nii, et ta on karja poolt hüljatud. Vaevused võivad olla erinevad, vahendab Ilta-Sanomat.

Kõige tavalisem on see, et koer ulub ja haugub. Koer võib teha häda tuppa või lõhkuda sisustust. Kõige halvematel juhtudel võib olla välisuks ära rikutud, kui koer üritab omanikule järele minna.

Teine probleem on sotsialiseerumise puudus. Koer on olnud vaid oma perega oma aias, mistõttu võib tänavale minek tekitada hirmu.

Loomaarst võib määrata koerale ravimid, aga sellest üksi ei piisa. Sellega peab kaasnema koera koolitus ja tema psüühika muutmine nii, et koer saaks uute olukordadega hakkama. Loomakliinikus tehakse raskemate juhtumite puhul käitumisteraapiat.

Loomade ravimid kujutavad endast ärevus- ja depressiooniravimeid või rahusteid. Need on enamasti samad, mida ka inimestele välja kirjutatakse, kuna koertel on vähe oma ravimeid.

Ravimite abil saadakse olukord kontrolli alla, mistõttu hirmutunne ei suurene. Need pole sellised olukorrad, et koer otsustab teatud moel käituda, vaid samalaadne aju haigestumine nagu inimestel.

Kui koer tunneb ärevust, siis tasub silmas pidada loomakaitse nõudeid. Kui loom on tunde paanikas, siis see pole looma suhtes õige käitumine. Tuleb arvestada looma heaoluga, mitte ainult inimestega.

Koeral võib stress ilmneda pekslemise ja agressiivsusena. Tavaliselt on see, mida koeral peetakse käitumisprobleemiks reaktsioon sobimatule olukorrale. Mitte koeras pole viga, kui ta on käitunud teistmoodi, vaid see on sundreaktsioon inimese poolt tekitatud olukorrale.

Koertel on lahkuminekust tekkinud stressist väljatulek individuaalne. Võib minna nädal, või ka mitmeid aastaid. Koer, kes on varem õppinud olema üksi, suudab seda ka uuesti. Kui aga ärevus on tekkinud kutsika-eas, võib väljatulek olla raskem.

Olukorra muutusteks peab valmistuma. Kui koos koeraga on oldud kodus mitmeid kuid, siis peaks enne töökohale naasmist hakkama koera harjutama. On tähtis, et koer oleks päeva jooksul veidi aega üksi ja kohaneks uue olukorraga. Uue koeraga peaks seda hakkama tegema kohe. Paljud teevad selle vea, et on koos koeraga 24/7. On loomulik, et koer muretseb, kui ta üksi jäetakse. Ta ei saa aru, et omanik tuleb tagasi, kui teda pole selleks õpetatud.