Soome asjatundja soovitab suhtuda vaktsineerimata inimestesse mõistvalt: Koroona saab meid kõiki kätte

Kõigi vaktsiinide võtmine peab olema vabatahtlik, ütles sotsiaal- ja tervisevaldkonna eetilise nõukoja peasekretär Maija Miettinen.

Soomes on viimastel päevadel palju arutatud seda, kas sotsiaaltöötajatele ja meedikutele peaks tegema koroona vastu vaktsineerimise kohustuslikuks ja kas töökohtadel peaks nõudma koroonapassi. Koroonapassi kasutamise laiendamist valmistatakse praegu ette sotsiaal- ja terviseministeeriumis, vahendab Helsingin Sanomat.

On tõusnud hirm, et ühiskond jaguneb vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste omaette maailmaks. Asjaga on seotud raske küsimus, kas kaalukausil on tähtsam üksikisiku vabadus või ühine vastutus.

Soome sotsiaal- ja tervisevaldkonna eetilise nõukoja Etene peasekretär Maija Miettinen ütles kohe algul, et vaktsineerimine peaks olema vabatahtlik kõigi inimeste puhul, seda nii koroonavaktsiinide kui muude vaktsiinide osas.

Miettinen ütles, et koroonavaktsiini nõudmine hooldajatelt oleks mõistlik, aga see ei parandaks oluliselt vaktsineerituse taset. See tuleb asjaolust, et sotsiaal- ja tervishoiu töötajad suhtuvad üldiselt pooldavalt vaktsineerimisse.

Soomes on praeguseks olnud mõned juhtumid, kus vaktsineerimata hooldaja tõttu on surnud hoolealune patsient. Miettinen ütles selle peale, et vaktsiinidesse kriitiliselt suhtuvad sotsiaal- ja tervishoiu töötajad on siiski väga väike grupp, kes on pälvinud ebamõistlikult palju kõneainet.

Miettineni sõnul tuleb mõelda, mida saavutatakse sellega, kui sundida hooldajad vaktsiini võtma. Kuivõrd vaktsineerimata hooldajate arv on väga väike, siis ei mõjutaks see üldist vaktsineeritust. See teema pole uus. Varem on arutatud gripivaktsiini nõudmist hooldajatelt.

Nüüd tuleb Miettineni sõnul mõelda, kas on kavas ehitada sunnil põhinevat ühiskonda või on mõistlikum jätkata usaldusel põhineva süsteemiga.

Koroonapassi kasutamist tahetakse laiendada ka teistele peale meedikute. Näiteks ettevõtluse keskliit tahaks passi kasutamist kõigil töökohtadel. Miettineni väitel on passi kasutamine põhjendatud teiste kaitsmiseks, aga samal ajal on inimese terviseandmed delikaatne teema. Soome ühiskonnas on harjutud sellega, et inimene saab ise otsustada, kuidas oma terviseandmeid jagab, olgu tegemist töö või vaba ajaga.

Miettinen samas märgib, et ka ainult vabatahtlikkusel põhineval vaktsineerimisel on tagajärjed. Intensiivravi osakonnad täituvad ja muud patsiendid võivad jääda abita. Me kanname vastutust kõigi patsientide eest.

Ainult väiksed lapsed ei saa veel vaktsiini ja täiskasvanute otsused mõjutavad neidki. Haiglaravi vajavatest patsientidest on 70 protsenti praegu vaktsineerimata. Miettineni väitel on tekkinud olukord, kus inimene ise oma otsustega mõjutab haiglaravi olukorda.

Soome süsteem on aga ehitatud üles nii, et kõiki haigeid ravitakse. Näiteks saavad ravi need, kes on aastakümneid suitsetanud, samuti pääsevad vaktsineerimata inimesed intensiivravile. On laiema eetilise arutelu teema, kui suur peaks olema inimese enda vastutus.

Miettinen ütles, et peab lootma, et vaktsineerimata inimesed lasevad end vaktsineerida, samas peab olema mõistev ka nende suhtes, kes on vaktsineerimata. See on palju tõhusam lahendus soovitud lõpptulemuse saavutamiseks kui ühiskonna kahte leeri jagamine ja teineteise süüdistamine.

Euroopas on mitmes kohas mindud seda teed, et vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste õigused on erinevad. Näiteks esmaspäeval pandi Austrias vaktsineerimata inimesed luku taha. Vaktsineerimata inimesed tohivad käia toidupoes ja tööl, aga muidu peavad olema kodus.

Miettinen hoiatab selle peale, et vaktsineerimata inimeste sildistamine ja süüdistamine enamasti ei aita ja tulemuseks võib olla veelgi suurem vastuseis ametivõimudele.

Lisaks tuleb arvestada, et vaktsineerimata inimesed pole mingi ühtne grupp. Täielikult keeldujaid on vaid väike grupp, ja nendegi puhul võib seisukoht muutuda, kui näiteks lähedane inimene raskelt haigestub.

On ka täiesti arusaadavaid põhjuseid vaktsineerimata jäämisel: näiteks pole olnud võimalust käia vaktsineerimispunktis, mõni ei pea nakatumist tõenäoliseks, kolmandal on kiire. Mõned tahaks võtta vaktsiini, aga kardavad kahjulikke kõrvaltoimeid. Mõnedel on hirm süstla ees. On palju inimesi, kes ka muidu ei hoolitse oma tervise eest.

Üldises plaanis peaks sunduse asemel suurendama vaktsineeritust selle lihtsamaks muutmise ja parema informeerimise teel. Näiteks peaks vaktsineerimiskohad olema kergesti leitavad ja aruteludes peaks olema rohkem mõistmist ja fakte.

Miettineni sõnul on kahjuks nii, et varem või hiljem saab koroona meid kõiki kätte. Küsimus on selles, kas oleme koroonaga silmitsi vaktsineerituna või ilma vaktsiinita. Keskmiselt on aga soomlaste usaldus vaktsiinidesse küllalt hea, kuna üle 80 protsendi üle 12-aastastest on lasknud end vaktsineerida. Kuigi loodetakse, et vaktsineeritus oleks veelgi kõrgem, oleks paslik tänada kõiki kodanikke, kes on lasknud end vaktsineerida.

Kommentaarid
(Külastatud 1,390 korda, 1 külastust täna)