Koroona aega on lisanud Soomes hüppeliselt noorte söömishäireid

Noorte patsientide arv on plahvatuslikult kasvanud Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna söömishäirete osakondades. Võrreldes 2018. aastaga on alatealiste patsientide arv 69 protsenti kasvanud.

Käesoleva aasta augusti seisuga oli noori söömishäirete patsiente juba samapalju kui terve eelmise, 2020. aasta jooksul kokku, vahendab MTV.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna söömishäirete osakonnas ravitakse üle 13-aastaseid noorukeid ja täiskasvanuid. Osakonnas on 12-kohaline voodiosakond, samuti pakutakse ambulatoorset ravi.

Kui 2018. aastal oli noori söömishäiretega patsiente ravil 247, siis tänavuse, 2021. aasta jooksul on neid olnud juba 418. See tähendab 69-protsendilist kasvu võrreldes kolme aasta taguse ajaga.

Paljudel noortel on tekkinud arusaam, et kui ei pea minema enam kooli ega trenni, siis ei pea enam sööma. Olukord on samalaadne ka teistes Põhjamaades.

Söömishäire on psühholoogiline haigus, kus tekivad häired seoses toidu, kehakaalu, ettekujutusega kehast ja endast. Söömishäirete puhul pole oluline, mida ja kui palju süüakse, vaid see, millised mõtted juhivad inimese käitumist.

Söömishäirete arv on Soomes pidevalt tõusnud. Kui 2016. aastal pandi vastav diagnoos 4297 inimesele, siis 2020. aastal juba 5225 inimesele.

Söömishäire on haigus, mis kujuneb tavaliselt välja siis, kui elus valitseb ebakindlus. Siis loodetakse, et söömishäire mõjutab olukorda.

Valdav enamus söömishäiretega inimestest paranevad sellest, aga ravile pääs võib olla raske. Ravile saamine võib olla erinev piirkonniti.

Kommentaarid
(Külastatud 204 korda, 1 külastust täna)