Väikse sissetulekuga vanemad õpetavad lastele kuulekust ja kõva tööd, samas kui kõrgema sissetulekuga vanemad õpetavad iseseisvust.
Vaeste perede poolt edasi antud väärtused võivad siiski muutuda, kui avanevad paremad võimalused tööturul, leiab kuulus majandusteadlane, Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Daron Acemoğlu värskes uuringus.
Uuringu aluseks oli ülemaailmne väärtuste uuring World Value Survey aastatest 1981–2018. Seal oli info 430 000 inimese kohta enam kui 100 riigist, kaasa arvatud Soomest, vahendab Helsingin Sanomat.
Uuringus küsiti näiteks seda, millist viit omadust on lapse juures eriti tähtis tunnustada. Kokku oli võimalik valida 10 omaduse vahel, sealhulgas kuulekus, kõva töö ja iseseisvus.
Acemoğlu tuvastas, et kasvatuse ja pere sotsiaalmajandusliku olukorra vahel on tihe seos. Lapse siseseisvust tunnustatakse seda enam, mida jõukam või haritum on pere.
Kuulekuse ja kõva töö puhul oli seos vastupidine. Mida väiksema sissetuleku ja madalama haridusega on pere, seda enam peetakse tähtsaks neid omadusi.
See tähendab, et jõukad ja haritud pered hindavad laste juures teatud omadusi, mis on seotud iseseisvusega palju enam kui vaesemad ja madalama haridusega pered, märgib Acemoğlu uuringus.
Kõva töö tähtsustamine on Acemoğlu hinnangul seotud kuulekuse väärtustamisega.
Acemoğlu avaldas uuringu mõjuka USA teadusasutuse NBER veebis. Uuringut saab lugeda ka MIT-i veebis.
Soomes pole tehtud sarnast uuringut, mis võrdleks laste kasvatamist pere jõukuse ja haridusega. Soome vastavad tulemused on samas kättesaadavad Tampere ülikooli teadusarhiivis aastast 2005. Siis märgiti Soome 1130 vastaja hulgas iseseisvust 803 korral, kuulekust 377 korral ja kõva tööd 184 korral.
Seega määrab pere majanduslik olukord ära selle, millist kasvatuse kultuuri peres väärtustatakse. Ühiskonna eliidi ja ettevõtjate majanduslik olukord julgustab vanemaid rõhutama lastes iseseisvust, leiab Acemoğlu. Vanemad ootavad, et lastest saavad pere võimalustele tuginedes suure sissetulekuga ettevõtjad ja juhid.
Acemoğlu märgib, et kõrgema sissetulekuga vanemad sisendavad lastele hoiakuid, mille tõttu tunnevad lapsed end olevat eelistatud. Sellest on kasu laste hilisemas sotsiaalses ja tööalases elus.
Eliidil pole uuringu järgi nende posititsiooni tõttu huvi kasvatusstiili muuta. Väikse sissetulekuga perede hoiakuid võib aga tööturu olukord mõjutada.
Väikse sissetulekuga peredes võidakse lastes arendada iseseisvust, kui tööturu olukord on hea.
Loomult iseseisvad töötajad on Acemoğlu hinnangul kõrgema tootlusega kui kuulekad. See tuleneb asjaolust, et neil on rohkem ideid, kuidas probleeme lahendada. Neist saavad suurema tõenäosusega ettevõtjad.
Iseseisvatel inimestel on paremad võimalused teenida rohkem kui kuulekatel. Seetõttu tasub vanematel laste puhul eelistada seda omadust.
Kuulekusest võib aga kasu olla siis, kui tööd on vähe ja palgad väiksed. Siis leiab kergemini töö kuulekas töötaja, kes on valmis tegema tööd väikse palga eest.
Kasvatuse stiil mõjutab ka sotsiaalset liikuvust ehk võimalusi tõusta väiksema sissetulekuga perest paremale majanduslikule tasemele. Töötaja kuulekus aga pidurdab liikuvust, samas kui iseseisvus lisab seda.
Sotsiaalset liikuvust uurinud Turu ülikooli professor Jani Erola leiab, et samalaadseid tulemusi ühiskonnagruppide eri kasvatuse stiili kohta võib saada ka Soomest. Sama asja on uurinud ka USA sotsioloog Anette Lareau, kes leidis, et keskklassi pered õpetavad lapsi teistmoodi kui töölisklassi pered. Tulemus oli laias laastus sama, ehk keskklassi pered õpetavad lastele rohkem individualismi ja avatust.
Iseasi on see, kas kasvatus mõjutab lapse tulevast elu. Kasvatusel võib olla mõju eriala valikutele.
Acemoğlu uuringust tuleb välja sotsiaalmajandusliku olukorra mõju kasvatusele. Samas pole teada, kas ja kuidas mõjutab kasvatus inimese edasisi väljavaateid.
Jani Erola sõnul mõjutab kasvatus pere igapäevast suhtlust. Muus osas võivad olla inimestel kasvatusele liiga suured ootused. Näiteks on Erola märganud, et keskklassi peredes tahetakse lapse elu võimalikult ära korraldada. Samas ei mõelda sellele, kas sellest on midagi kasu, või on see oluline vaid vanematele endile.
Erola arvates on kasvatuslikest hoiakutest tähtsamad ootused, mida inimene peab elus saavutama. Soomes tuleb see välja ülikooli pürgimises. Soomes on igaühel selleks võimalus, aga seda teevad rohkem need, kelle vanematel on kõrgharidus.
Näiteks kehvemal järjel peredest kõrgkooli õppima läinud inimesed on tunnistanud, et nad ei osanud varem millestki sellisest unistadagi, kuna kodus sellest ei räägitud. Kõrgharidusega vanematega peredes on samas iseenesest mõistetav, et lapsed õpivad niikaua kui võimalik. Seda isegi ei arutata.
https://www.hs.fi/tiede/art-2000008197341.html
