Koroona on salakaval haigus. Keegi ei tea, kuidas organism haigusele reageerib. Soomes on isegi noored ja varem terved inimesed sattunud pärast koroonaga nakatumist intensiivi.
Samas on Soomes 100-aastaseid vanureid, kel on olnud leebed haigusnähud. Kuivõrd raskelt võivad haigestuda ka noored, siis ei saa loota sellele, et koroona möödub nagu kerge külmetushaigus, vahendab Iltalehti.
Kuigi koroonaviirust on maailmas juba aasta otsa uuritud, pole siiani teada, miks mõnedel avalduvad väga rasked haigusnähud. Viiruse mõju on jätkuvalt ettearvamatu. SARS-CoV-2 põhjustab mõnedel inimestel väga raske haiguse, teisel pole eriti midagi.
Väga paljud põevad koroonat üldse ilma haigusnähtudeta, ilma haigusnähtudeta koroonapatsientide osakaal on 20-40 protsenti, ütles Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen. Haigusnähtudeta põdejad aga kannavad nakkust edasi.
Mida noorem on nakatunud isik, seda väiksem on tõenäosus, et tal on rasked haigusnähud. Väiksed lapsed põevad enamasti koroonat kergelt.
Helsingi piirkonnas tehtud uuringutest selgub, et väikestest lastest on igal kolmandal koroona täiesti haigusnähtudeta. 7-12-aastasest lastest on koroona igal neljandal haigusnähtudeta.
Enamikul täiskasvanutest kulgeb koroona nagu tavaline gripp. Kurk on valus, on palavik, enesetunne on kehv ja liigesed valutavad. Haigusnähud on samad nagu teistel hingamisteede nakkushaigustel.
10-15 protsendil koroonaga nakatunutest aga kujuneb väga raske haigus. Neist omakorda ligi 10 protsenti jõuab haiglaravile. Osa satuvad intensiivi.
Mõnele jääb koroona püsima pikaks ajaks, isegi kuudeks, seda kutsutakse pikaks koroonaks. Mida vanem on patsient, seda suurem tõenäosus on haigust raskelt põdeda.
Järvineni sõnul suureneb koroona ohtlikkus järsult peale 50. eluaastat. Üle 70-aastastest haigestunutest jõuab haiglasse iga kolmas. Mõnede krooniliste haiguste puhul on suurem oht koroonat raskelt põdeda. Samuti avaldab mõju rasvumine. Üle 50-aastastest on paljud intensiivi sattunud inimesed ülekaalulised.
Keegi ei tea, kas inimesel on oht raskelt haigestuda või mitte. Kuigi haigus on raskem eakatel, et tähenda see, et noortel ei võiks haigus raskelt kulgeda. Näiteks sel kevadel hakkas koroonaga intensiivi sattuma erakordselt palju noori inimesi.
Viimastel nädalatel on koroonaga nakatumine läinud Soomes langusse. See näitab,. et inimesed on oma käitumist muutnud. Kuigi nakatumised on läinud langusse, on numbrid Soomes jätkuvalt väga kõrged. Nüüd aprilli keskel on näiteks nakatumisi rohkem kui oli enne jõule.
Vaktsineerimise mõju avaldub Helsingi piirkonnas põhiliselt selles, et vanemate inimeste surmajuhtumite arv on vähenenud. Seni on vaktsineeritud Soomes riskigruppi kuuluvaid inimesi ja üle 70-aastaseid. Haigestunuid on siiski palju ja haiglas on intensiivis palju noori inimesi, ütles Järvinen.
https://www.iltalehti.fi/terveysuutiset/a/736a3234-de08-409a-9dd1-dcf23c292206
