Tromboos on salakaval ja võib põhjustada surma – nende nähtudega peaks pöörduma arsti juurde

Toimiv vereringe on inimese jaoks oluline. Kui vereringet takistav klomp ehk tromb satub kopsudesse, siis võib inimene surra.

AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamine on mitmetes maailma riikides peatatud tromboosi ohu tõttu. Maailma terviseorganisatsioon WHO arutab täna vaktsiini kasutamist.

Mis on tromboos ja millest see tekib?

Vereringes liikuv veri puhastab kudesid ja viib sinna hapnikku, kui süda pumpab verd esialgu kopsudesse ja sealt hapnikuga varustatud verd ülejäänud organitesse.

Veresoone vigastus, vereringe aeglustumine ja suurenenud hüübimisvõime võivad põhjustada veresoones hüübe ehk trombi. Kitsas kohas hüübinud veri takistab vere liikumist ja vereringe toimimist.

Tromboos tekib tavaliselt alajäsemetes, harvem ka ülakehas. Kui veri uuesti liikuma hakkab, võib veretromb liikuda kopsudesse ning tekib eluohtlik tromboos. See nõuab viivitamatut haiglaravi.

Tromboos põhjustab üldisi haigusnähtusid nagu kuumatunne, iiveldus ja nõrkus. Paiksed nähud esinevad seal, kus veresoonte ummistus on toimunud.

Alajäsemete veenitrombi tunnused on jala valulik paistetus, valulikkus, tundlikkus ja kõndides suurenev valu.

Kõhu piirkonnas põhjustab veresoonte ummistus tugeva ja suureneva kõhuvalu, oksendamise, seedesüsteemi häired, paistetuse ja söögiisu kadumise.

Ülajäsemete veenitrombi tunnuseks on väsimus pingutuse ajal ning näe punetus, paistetus ja kuumatunne.

Pea ja kaela piirkonnas võib ummistus põhjustada peavalu, iivelduse, uimasuse ning kaela piirkonnas valu ja paistetuse.

Kopsutromboosi tunnusteks on ootamatu või järk-järgult suurenev hingamisraskus või valu rinnus, köha, veritsev köha, pulsi kiirenemine, vererõhu langus, uimasus ja peapööritus.

Tavaliselt tekivad haigusnähud järsku, aga need võivad välja kujuneda päevade või isegi nädalate jooksul. Tromboosi salakavalus seisneb selles, et see võib tekkida väheste nähtudega või ilma nähtudeta. Kui tekib tromboosi kahtlus, tuleks kohe pöörduda arsti juurde.

Tromboosi võivad esile kutsuda varem läbi põetud veresoone ummistus, hiljutine operatsioon, pikalt kestnud voodiravi või ühe koha peal istumine, vanus üle 60 eluaasta, suitsetamine, vedelikupuudus ja ülekaal.

Tromboosi võivad esile kutsuda ka kasvajad ja põletikulised haigused, ravimid, veenilaiendid, hormoonravi ja rasedus. Haiglasse sattudes tuleks anda teada võimalikust tromboosiohust.

Pärast operatsioone hoitakse tromboose ära ravimitega. Inimene saab ise vähendada tromboosi ohtu, kui väldib pikka aega istuvas asendis olekut, kasutades istudes ravisukki, tarbides piisavalt vett, lõpetades suitsetamise, liikudes ja vältides ülekaalu.

Trombooside ohtu aitavad vältida ka südame- ja veresoonkonna haiguste kontrolli all hoidmine ning põletike kohene ravi.

Allikas: MTV

Kommentaarid
(Külastatud 2,760 korda, 1 külastust täna)