Viimase kahe nädala jooksul on Soomes tuvastatud varasemast oluliselt rohkem uusi koroonajuhtumeid ja vaatamata piiravatele meetmetele on juhtumite arv murettekitavalt kiiresti kasvanud. Eelmisel nädalal oli kogu epideemia ajal kõige rohkem koroonajuhtumeid. Olukorra märkimisväärne halvenemine nõuab epideemia ohjeldamiseks kiiresti drastilisemaid meetmeid.
14-päevane haiguse esinemissagedus on kasvanud koguni 16 ravipiirkonnas. Võrreldes kahe nädala taguse ajaga on ainult viies piirkonnas esinemissagedus jäänud samaks või vähenenud. Eriti Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS) ja Edela-Soome ravipiirkonnas ning Ahvenamaal on epideemia olukord kiiresti halvenenud.
Eelmisel, 8. nädalal (22. veebruar – 28. veebruar) teatati nakkushaiguste registrisse enam kui 3900 juhtumist, mis on umbes 400 võrra rohkem kui eelneval nädalal. Uute juhtumite seitsmepäevane esinemissagedus oli 71 nakatumist 100 000 elaniku kohta.
Viimase kahe nädala jälgimisperioodil ületas uute juhtumite arv 7400, mis on ligi 2300 rohkem kui kahel eelneval nädalal. Uute juhtumite 14-päevane esinemissagedus oli 134 nakatumist 100 000 elaniku kohta, võrreldes 93 nakatumisega eelmise kahenädalase perioodi jooksul.
Hinnanguline nakatumise kordaja on jätkuvalt kasvanud ja on praegu 1,15–1,35 (tõenäosus 90 protsenti).
Positiivne on see, et inimesed on testide tegemisel aktiivsed. Koroonatestide arv on aastavahetusest alates peaaegu kahekordistunud: 8. nädalal tehti üle 137 000 testi. Vaatamata testide suurenenud arvule on positiivseid proove üha rohkem: viimase kahe nädala jooksul oli positiivsete proovide osakaal umbes 2,8 protsenti.
Eelkõige levib Soomes Briti viiruse variant. Praeguseks on Soomes avastatud uusi viiruse variante kokku 1274 koronaviiruse proovis. Neist 1205 on Suurbritannia ja 68 Lõuna-Aafrika viiruse variandid. Seni on Soomes Brasiilia P.1. viiruse variandi kohta üks turismiga seotud leid.
Nakatumiste kiire kasv koormab meditsiini
Üleriigiliselt on haiglaravi töökoormus viimase nädala jooksul selgelt suurenenud. Ka intensiivravi vajadus on viimase paari nädala jooksul suurenenud, eriti Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS haiglates, kuid üleriigiliselt pole intensiivravi võimekus ohustatud.
Haiglaravi oli eilse, 3. märtsi seisuga COVID-19 haiguse tõttu kokku 258 patsienti, neist 37 intensiivravi osakonnas. Prognoosid järgmise nädala haigla- ja intensiivravi patsientide arvu kohta on endiselt tõusuteel. 3. märtsiks 2021 oli teatatud kokku 759 haigusega seotud surmast.
Enim nakatumisi noortel, vanureid peab kaitsma
Eelmisel, 8. nädalal tuvastati endiselt kõige rohkem nakatumisi tööealistel ja noortel täiskasvanutel. Eakatel avastatud juhtumite osakaal on aastavahetusest alates jäänud madalaks. 8. nädalal oli üle 60-aastaseid kõigist juhtudest umbes 10 protsenti ja üle 70-aastaseid 4 protsenti.
Eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel on ülejäänud elanikkonnaga võrreldes suurem oht haigestuda koroonahaiguse raskema vormiga, haiglasse sattuda ja surra. On selge, et haiguse esinemissageduse kiire suurenemine tõstab ka eakate inimeste nakatumise riski. Seetõttu tuleb koroonaviiruse haiguse riskirühmi kaitsta. See nõuab kõigilt vastutust ja rangelt piirkondlike soovituste ja piirangute järgimist.
Koroonaviiruse vaktsineerimine edeneb hästi kõigis sektorites vastavalt vaktsineerimisstrateegiale. Kolmapäevaks, 3. märtsiks 2021 oli enam kui 60 protsenti üle 90-aastastest vanuserühmadest saanud vähemalt ühe vaktsiiniannuse ja umbes pooled vanuses 80–89 olid vähemalt korra vaktsineeritud.
Täna avaldatud epideemia seire aruanne ja ka varasemad aruanded on terviseameti veebisaidil. Käesoleva nädala aruande juurde on lisatud eraldi ülevaade raskekujulise koroonaviiruse haiguse riskiteguritest kodumaiste juhtumite valguses, samuti igakuine aruanne intensiivravi kohta.
