Üllatav areng: Helsingit ümbritsevates väikevaldades kasvab kiiresti eestlaste osakaal

Aastakümneid tagasi kolisid Helsingist ümbritsevatesse väiksematesse valdadesse põhiliselt soome pered ja seda kutsuti Nurmijärvi fenomeniks. Nüüd kolivad aga väikevaldadesse põhiliselt välismaalased, suures osas eestlased.

Kümnes Helsingit ümbritsevas vallas on aastatel 2015-2019 kasvanud põhiliselt võõrkeelsete inimeste osakaal. Omavalitsuste elanike arvu kasv tuleb välismaalaste arvelt, vahendab Helsingin Sanomat.

Kõige enam on lisandunud Helsingi ümbrusse (Hyvinkää, Järvenpää, Kerava, Kirkkonummi, Mäntsälä, Nurmijärvi, Pornaineni, Sipoo, Tuusula ja Vihti vallad) eestlasi. Eestist ja teistest Balti riikidest tulnud inimeste arv kasvas seal 1650 võrra. Eestlaste liikumine Helsingit ümbritsevatesse valdadesse on kujunenud viimasel ajal trendiks. Helsingis elavate eestlaste arv aga väheneb.

Teine suurem grupp, kelle arv Helsingit ümbritsevates valdades kasvab on venelased – neid on lisandunud 1126. Kolmas grupp on Aafrikast ja Lähis-Idast saabunud inimesed – neid on lisandunud 1119.

Tegemist on uue trendiga, kus esialgu Helsingisse elama asunud inimesed liiguvad edasi. Kõige enam on eestlasi saanud juurde Tuusula vald – viie aastaga lisandus 436 eesti ja teiste balti riikide keeli kõnelevat inimest. Samal ajal vähenes Tuusula vallas soome keelt kõnelejate arv 889 võrra. Tuusulas elavad soomlased on asendunud eestlastega.

Tuusulas Riihikallios elav eestlasest pereisa Siim sõidab iga päev ehitusele tööle Helsingisse Käpylässe ja õhtul tagasi. Korter osteti laenuga 2017. aasta maipühade ajal. Siim ja tema abikaasa Veronika tulid Soome 2010ndate algul, nad on pärit Lõuna-Eestist Võrust. Kõigepealt elasid nad Helsingis Kannelmäkis üürikorteris, siis Vantaal Hakunilas ja Simonkyläs. Siim rääkis, et kortereid käidi vaatamas ka Nurmijärvis ja Vantaal, aga Vantaa oli liiga kallis.

Vantaal Simonkyläs olid korterid 30 000-40 000 euro võrra kallimad kui Tuusulas. See oli määrav 230 000-240 000 maksva korteri ostu puhul. Praegu on eluasemekulud koos laenu tagasimaksega ligi 1100 eurot kuus.

Siim räägib, et Tuusulas on hea rahulik ja 7-aastasele pojale meeldib mängida kõrvalasuvas Kotkanpuistos. Kaugemale ta üksinda minna ei tohi.

Siimu naine Veronika käib tööl Vantaal Tikkurilas sealses Dixi S-marketis. Peres on kaks autot, nii Siim kui Veronika käivad tööl oma autoga.

Eesti- ja venekeelsete elanike arvu kasvu näitab õpilaste arv Tuusula koolides. Aastal 2010 oli eestlasi 217 ja venelasi 150. 2019. aastal oli eestlasi 918 ja venelasi 396. Varjupaigataotlejaid on lisandunud Tuusulasse aastatel 2016-2020 vaid 4-12. Tuusula on saanud elanikke juurde põhiliselt tänu tööpõhisele rändele.

Siimu poeg Roman käib kohalikus Riihikallio koolis tavaklassis, sest ta käis juba soome lasteaias ja keel on suus. Emakeeles eesti keeles on Romanil koolis tunnid esmaspäeval ja teisipäeval. Klassis on veel kaks eesti last ja koolis on veel eestlasi.

Võõrkeelsete inimeste osakaalu kasv on trend üle terve Soome. Soomlaste endi arv pööras Soomes langusse juba 2014. aastal. See peegeldub omavalitsustes. Ainult Järvenpää ja Sipoo valdades kasvas Helsingi ümbruses viimastel aastatel soomlaste arv.

Tuusula vallas elavate soomlaste arvu vähenemist peegeldab sündide arvu langus. 2009. aastal sündis Tuusulas 452 last, 2020. aastal vaid 280. Samal ajal kasvab surmade arv.

Kõige enam on soomlaste arv vähenenud Vihti, Mäntsälä, Pornaineni, Hyvinkää, Kirkkonummi, Nurmijärvi ja Kerava valdades.

Sama trend, kus elanike arvu kasv tuleb välismaalaste arvelt on ka suurtes linnades nagu Helsingis, Vantaal ja Espoos. Soomlaste arvu kiire kukkumine Helsingit ümbritsevates valdades on samas olnud suur üllatus. See tähendab ühtlasi seda, et ilma välismaalt tulijateta oleks elanike arv olnud Helsingi ümbruse valdades olnud juba languses.

Tuusulas, Nurmijärvis ja Kirkkonummis pole välismaalaste arvu kasv olnud üllatus, küll on aga üllatav soomlastest elanike arvu kiire vähenemine. Kuigi välismaalasi kolib valdadesse palju, on nende osakaal rahvastikust tervikuna endiselt väike, alla 10 protsendi. Helsingis ja Vantaal on see 17 protsenti.

Helsingit ümbritsevates valdades elavad inimesed põhiliselt eramajades ning ka eestlased Siim ja Veronika unistavad oma majast. Veronika räägib, et tunneb end Soomes hästi ja seal elab juba palju eestlasi, kellega suhelda. Eesti pere tunneb end Soomes koduselt.

Väestönkasvu | Nurmijärvi-ilmiö tyrehtyi, ja nyt Helsingin kehyskuntia kasvattavat vieraskieliset muuttajat – “Järisyttävä havainto”, sanoo muuttoliiketutkija

Helsingin seudun kehyskuntien väestönkasvu on tehnyt täyskäännöksen sitten Nurmijärvi-ilmiön. Vain Järvenpäähän ja Sipooseen on viime vuosina muuttanut enemmän kantaväestöä kuin pois muuttaneita oli. Muuttovoitto kertyy nyt pääosin vieraskielisistä. Suomen suurimman kasvukeskuksen eli Helsingin seudun muuttoliikkeessä on tapahtunut historiallinen käänne. Pääkaupunkiseudun kehyskuntia kasvattavat nyt vieraskieliset muuttajat.

(Külastatud 5,865 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid