Soomes algab nädala pärast 1. märtsil 2021 suurim tööturuteenuseid puudutav eksperiment üle mitme aastakümne – nimelt lähevad üle poole töötutest tööotsijatest ehk 230 000 inimest riiklike tööbüroode asemel omavalitsuste vastutusalasse.
Eksperiment kestab esialgu kaks aastat, kuni 30. juunini 2023. Selles osalevad pikaajalised töötud, alla 30-aastased ja migrandid. Omavalitsused peavad leidma neile eri meetodeid kasutades töö, vahendab Helsingin Sanomat.
Valitsuse megaprojekt kannab nimetust omavalitsuste tööturu eksperiment. Tegemist pole siiski päris eksperimendi, vaid katsega muuta süsteemi pikemaks ajaks. Eksperimendis osaleb 25 piirkonda koos 118 omavalitsusega. Suurematest linnadest osalevad projektis Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu.
Omavalitsused on ise soovinud töötutega tegelemist endale. Valitsuse eesmärk on suurendada tööhõivet. Nii juhtub, kui omavalitsustel on paremad eeldused töö leidmiseks kui riigil.
Vastav eksperiment viidi Soomes mõnes kohas läbi ka aastatel 2017-2018 ja siis leiti, et see aitas töötuid. Nüüd aga valmis Palgasaajate teaduskeskuse PT uuring varasemate selliste eksperimentide kohta ja sellest tuleb välja, et Soomes aastatel 2012-2015 ja 2017-2018 läbi viidud omavalitsuste tööturueksperimentide tulemusel tööhõive ei suurenenud. Isegi kui töötus vähenes eksperimendis osalenud omavalitsustes, siis vähenes see ka mujal Soomes.
Uuringust tuli välja, et aastatel 2017-2018 suunati omavalitsustest töötuid rohkem tööturuteenustele, aga see ei tähenda, et inimesed oleksid päriselt tööle saanud.
Üks uuringu läbi viinud isikutest, PT teadur Hannu Karhunen märgib, et valitsus on tegemas eksperimendiga suurt viga. Nimelt ei selgu eksperimendi tulemusel, kas sellest on üldse abi. Näiteks osaleb selles liiga palju omavalitsusi ja suured linnad. Eksperimendis oleks pidanud osalema juhuvaliku teel teatud omavalitsused, mitte kõik need, kes soovi avaldasid.
Karhunen ütles, et praegu näib, et Soomes tahetakse minna tööturuteenuste omavalitsustele üleandmise teed, kuigi pole teada, kas sellest üldse on mingit kasu. See on omakorda pannud kahtlema suurte ühiskondlike muutuste läbiviimises Soomes.
Praegu pole teada, mida omavalitsused peaks töötute heaks ära tegema. Igal omavalitsusel on õigus lahendada probleeme oma äranägemise järgi.
Pikaajaline töötus on Soomes ilmselt tulnud selleks, et jääda. Viimastel aastatel on suurenenud töötutoetuse saajate hulk, samas kui palgapõhise töötushüvitise saajate hulk on vähenenud. Selline areng on suurendanud omavalitsuste kulusid. Kui töötus kestab pikemat aega, siis riigi osa toetuste puhul väheneb ja omavalitsuste osa suureneb.
Valitsus katab kulud kuni ajani, kui inimene on olnud töötu 300 päeva. Pärast seda maksab omavalitsus toetusest poole. Seda kutsutakse nn omavalitsuste trahvimaksuks. Pärast 1000 päeva maksab omavalitsus 70 protsenti töötu toetusest.
Paljud omavalitsused on kurtnud, et neil on väga vähe võimalusi töötuse olukorra parandamiseks, kuna tööturuteenused käivad riiklike tööbüroode kaudu. Näiteks Tampere linnas on väidetud, et eelmise eksperimendi ajal õnnestus trahvimaksu vähendada 7 miljoni euro võrra aastas. Peamine põhjus on selles, et omavalitsusel õnnestub trahvimaksu vähendada ka sellega, kui töötu suunatakse mõnele teenusele. Näiteks 2018. aastal pandi töötud Tamperes kandma metsas küttepuid kuuri alla. Samas ei tähendanud see, et need inimesed oleksid püsiva töö leidnud.
Selles seisnebki PT esindaja Karhuneni väidel omavalitsuste tööturumudeli oht: trahvimaksude vältimiseks suunatakse töötud teatud teenustele, mis ei pruugi aidata kaasa töö leidmisele. Riik aga maksab need teenused kinni. Oht on selles, et omavalitsused vähendavad oma kulutusi, aga sellega riigi kulutused kasvavad.
Eksperimendi käigus ei maksta omavalitsustele mingit preemiat selle eest, kui töötud tõepoolest töö leiavad. Teatud preemiat pakuti välja, aga valitsus sellega ei nõustunud, kuna see oleks muutnud süsteemi keerulisemaks. Teine oht on omavalitsuste tööturumudeli puhul selles, et omavalitsused on huvitatud töökohtade loomisest omavalitsuse piires, see aga piirab tööjõu liikuvust ja töö leidmist.
Omavalitsuste eksperimendi pluss on see, et omavalitsused on paremini kursis kohalike oludega. Arvatakse, et omavalitsused suudavad paremini läbi koolituse ja muute meetodite leida inimestele töö. Vastavad kogemused on Pirkanmaa näitel positiivsed, kuid töötuse olukorda see ei parandanud. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et varem on eksperimendis osalenud probleemsed töötud ning eksperiment kestis lühikest aega.
Töötutega hakkavad omavalitsustes tegelema samad inimesed, kes nendega tegelesid riiklikes tööbüroodes. On tekkinud põhjendatud kahtlus, et kui needsamad inimesed ei saanud riigi tööbüroodes hakkama töötutele töö leidmisega, siis kuidas seda suudetakse omavalitsuste juures. Omavalitsused ise aga on seisukohal, et omavalitsustes on keskkond veidi teine. Arvatakse siiski, et eriti praegusel raskel koroona-ajal ajavad omavalitsused rohkem oma asja kui töötute asja.
Soome valitsus on reklaaminud omavalitsuste töötute eksperimenti kui suurt muutust, aga näiteks rahandusministeerium ei näe oma analüüsis mingit muutust paremuse poole. Põhjendused on samad kui PT uuringus: sel võib olla töötusele nii positiivne kui negatiivne mõju. Rahandusministeeriumi hinnangul on kõige olulisem pakutavate tööturuteenuste sisu.
Soome tööminister Tuula Haatainen ütles, et eksperimendi edenemise kohta hakatakse edastama igakuiselt ülevaateid. See peaks tagama, et omavalitsused on ise huvitatud projekti edukast käekäigust.
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000007815340.html
