Soome ravimiamet on saanud esimese teate koroonavaktsiini kõrvalmõjude kohta – mida see tähendab?

Soome ravimiamet Fimea on saanud esimese teate koroonavaktsiini kõrvalmõjude kohta. Fimea kinnitab asja, aga keeldub täpsematest kommentaaridest patsiendi isikuandmete kaitsele viidates.

Kui kaebusi on tulnud vähemalt viis, siis paneb Fimea veebi üles info selle kohta, millised need kõrvalmõjud on olnud, vahendab Yle.

Fimea andmetel on Soomes vaktsineerimine alles alguses, mistõttu on tõenäoline, et kaebusi tuleb juurde. Info pannakse üles, kui kaebusi tuleb juurde.

Soomes alustati koroona vastu vaktsineerimist eelmisel pühapäeval, 27. detsembril. Pärast seda on inimesi vaktsineeritud viies suuremas keskuses, need on lisaks Helsingile veel Turu, Tampere, Kuopio ja Oulu.

Soome terviseameti nakkushaiguste ja vaktsiiniosakonna peaarst Hanna Nohynek ütles, et uue vaktsiini puhul pole kõrvalmõjude esinemine üllatav. See tuleb asjaolust, et uue vaktsiini puhul tehakse kaebusi rohkem. Kauem kasutusel olnud vaktsiinide kohta tehakse kaebusi vaid rasketete juhtumite puhul.

Teate kõrvalmõjude kohta võib teha kas vaktsineeritu ise, tema lähedane või meditsiinitöötaja.

Soome terviseamet ja Fimea jälgivad vaktsiinide kõrvalmõjusid ning edastavad nende kohta teateid veebis.

Soomes esineb vaktsiinidele allergilisi reaktsioone rohkem kui mujal maailmas. Soomes on saanud allergilisi reaktsioone iga 100 000-s vaktsineeritu, mujal maailmas üks miljonist.

Nohynek soovitab kõigil võtta koroonavaktsiini, kuna selle kõrvalmõjud on leebemad kui võimalik haigus. Kõrvalmõjude tõttu ei tohiks vaktsiinist loobuda.

Soomes on praegu tehtud ligi 5000 vaktsiinisüsti riiki tulnud ligi 10 000 vaktsiinidoosist. Käesoleva nädala kolmapäeval saabus Soome veel 40 000 doosi, millega vaktsineerimine algab järgmisel nädalal.

Koroonavaktsiini puhul on üsna tavalised kergemad kõrvalmõjud nagu paistetus ja valulikkus süstimise kohas, palavik, väsimus ja lihasvalu. Kõrvalmõjusid esineb rohkem peale teist vaktsiinisüsti. Samas raskemad kõrvalmõjud on harvaesinevad.

Nohyneki väitel on igal vaktsiinil kõrvalmõjud, aga enamasti on need leebed ja mööduvad kiiresti. Enamus kõrvalmõjusid on paistetus ja punetus süstimise kohas ning palavik või valud. Nendest saab aga üle palaviku- ja põletikurohtudega. Enamus vaktsiinide kõrvalmõjudest ilmnevad 6 nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Euroopa ravimiameti EMA info kohaselt on koroonavaktsiini puhul esinenud ka unetust, valu jäsemetes, iiveldust ja sügelust süstimise kohas. Anafülaksia ehk äkilise allergilise reaktsiini kohta veel täpsemad andmed puuduvad. Praeguseks on ühel 10 000 hulgas esinenud näonärvi halvatus ehk parees.

Vaktsineerimise puhul kehtib reegel, et palavikus inimest ei vaktsineerita. Samuti tuleb ettevaatlik olla nendega, kes saavad verd vedeldavaid ravimeid või kellel on vere hüübimishäire nagu hemofiilia. Nendel isikutel võib esineda peale süstimist sisemine verejooks.

Soome terviseameti info kohaselt võib rasedaid koroona vastu vaktsineerida, kui neil on suurem oht nakatuda nakkushaigusega mõne muu haiguse tõttu või soovib isik ise end vaktsineerida lasta. Vaktsiini võib anda ka last imetavale naisele.

Praegu Soomes kasutusel olev koroonavaktsiin ei kaitse haigestumise eest kõiki, nii nagu see on iga vaktsiini puhul. Terviseameti andmetel on aga vaktsiini tõhusus väga hea, ehk kaitseb üle 90 protsendi puhul, 9 puhul 10-st inimesest.

Vaktsiinide puhul peab aga olema ettevaatlik, kuna kaitse saadakse uuringute kohaselt alles 7 päeva pärast teist vaktsiinisüsti. Nädal peale esimest süsti on kaitstus siiski juba üle 50 protsendi.

Fimea saanut ensimmäisen haittailmoituksen koronarokotteesta – maailmalla koronarokote aiheuttanut muita rokotteita enemmän allergiareaktioita

THL:n ylilääkärin Hanna Nohynekin mukaan on tavallista, että uuden rokotteen kohdalla pienistäkin haittavaikutuksista tehdään aktiivisesti ilmoituksia. Lääkealan turvallisuus- ja kehittämiskeskus Fimea on saanut yhden Suomessa annettuihin koronarokotuksiin liittyvän haittavaikutusilmoituksen. Fimean ylilääkäri Maija Kaukonen kertoo, että raportti on tullut, mutta sen sisältöä hän ei voi viranomaisena kertoa potilaan yksityisyyden suojan vuoksi.

(Külastatud 2,131 korda, 3 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid