Teadlased tuvastasid viis geeni, mis suurendavad koroona puhul surmaohtu

Teadlased on siiani pead murdnud, miks mõned inimesed põevad koroonat ilma haigusnähtudeta, teistel jälle kujuneb raske haigus, mis võib lõppeda surmaga.

Šotimaa Edinburghi ülikooli teadlased tegid inimese DNA-s kindlaks viis geeni, mille kandjatel on oht haigestuda raskelt koroona tagajärjel ja surra, vahendab Daily Mail.

Edinburghi ülikooli teadlased kogusid kokku 2700 koroonaga intensiivis olnud patsiendi DNA. Need olid kõige raskemad juhtumid ja 22 patsienti surid. 74 protsenti neist vajasid hingamiseks hingamisaparaadi abi.

Koroonat raskelt põdenud patsientide geneetilist infot võrreldi 100 000 briti omaga. Välja tulid 5 geeni, mis olid omased koroonat raskelt põdenud patsientidele.

Kui on teada, millised geenid mängivad rolli koroona raske haiguse tekkimisel, siis on lihtsam välja töötada ravi.

Kaks geeni asuvad 19. kromosoomis ja kannavad nimetusi TYK2 ja DPP9. Üks on 21. kromosoomis ja kannab nimetust IFNAR2. Üks on 4. kromosoomis ja kannab nimetust CCR2 ning üks on 12. kromosoomis ja kannab nimetust OAS1.

Nende geenide olemasolu selgitab, miks mõned põevad koroonat väga raskel kujul, samas kui teistel ei pruugi olla mingeid haigusnähtusid.

Kõik viis geeni kuuluvad kahte gruppi: põletiku modulaatorid ja viirusevastased. Viimane grupp geene aitab peatada viiruse paljunemist organismis. Raskete koroonahaiguse juhtumite puhul aga hakkab viirus organismis massiliselt paljunema, seejuures tekitab kõige suuremat kahju organismi enda immuunsüsteem, mis hakkab ründama kopsusid ja põhjustab ägeda põletiku.

Raskekujulise koroona vastu praegu ravi ei teata ja see olukord on võrreldav sepsisega, mis võib olla samuti surmav. Seni on kõige paremaid tulemusi koroonahaiguse vastu andnud ravim deksametasoon, hormoon, mis võib päästa 35 protsendi hingamisaparaadi alla sattunud patsiendi elu.

Üks peamisi geene, mis tekitab organismis ägeda põletiku on TYK2 ning teadlased keskenduvad esialgu sellele. TYK2 toodab ensüüme ja kui nende ensüümide tootmine väljub kontrolli alt, tekib äge põletik.

Praegu on juba olemas ravim, mis on suunatud geenile TYK2 ja see on baritsitiniib. Seda kutsutakse JAK inhibiitoriks ja seda kasutatakse reumatoidartriidi raviks.

Edinburghi ülikooli teadlaste uuring avaldatakse täna teadusajakirjas Nature.

Five genes often found in severe cases of Covid-19

Landmark study gathered DNA from 2,700 Covid-19 patients in 208 ICU wards Found five genes are regularly seen in the DNA of people with severe disease Researchers hope by identifying them they can become targets for drugs Five genes have been identified which increase the likelihood of a Covid-19 patient being admitted to intensive care and dying.

Kommentaarid
(Külastatud 791 korda, 1 külastust täna)