Soome viroloog ja emeriitprofessor Tapani Hovi arutleb teadisajakirjas Duodecim avaldatud artiklis, kas ühiskonna makstav hind koroonaviiruse tõrjumiseks ja inimeste päästmiseks on seda väärt.
Hiina võimud teatasid täpselt aasta tagasi vana-aasta õhtul, et inimestel on tekkinud tundmatu viiruse tõttu kopsupõletik. Pärast seda edastas uudisteagentuur Reuters, et Hiina terviseametnikud on teatanud, et uurivad Wuhani kesklinnas 27 viirusest tingitud põletiku juhtumit. Juhtumitest hakati rääkima sotsiaalmeedias ja viidati, et tegemist võib olla raske hingamisteede haiguse SARS-iga.
Hiina võimud teatasid, et viirus põhjustab inimestel kopsupõletiku sarnaseid vaevusi. Kuigi viirus levis juba tollal laialt inimeste hulgas, teatasid Hiina võimud esialgu, et pole infot nakkuse levikust inimeste vahel.
Jaanuari algul teatati, et Wuhanis on surnud esimene uue viirusega nakatunud inimene. Pärast seda kujunes viirusest üleilmne pandeemia ning kogu maailmas, kaasa arvatud Soomes on viiruse leviku tõkestamiseks võetud kasutusele karmid abinõud.
Tapani Hovi väitel on see olnud juba pikalt teada, et eri koroonaviirused tekitavad kergeid hingamisteede haigusi ja seda eriti lastel. Koroonaviirused põhjustavad ka kodu- ja tootmisloomadele haigusi, näiteks minkidele.
Globaalseks pandeemiaks arenenud viirus siiski üllatas maailma. Hovi väitel oli algul teada, et uus koroonaviirus kujutab endast SARS-ist leebemat versiooni. Nii arvati, ja ma isegi arvasin, et Hiina koos naaberriikidega suudab viiruse leviku peatada, nii nagu peatati SARS-i levik aastatuhande alguses, märgib Hovi. Nii aga ei läinud. Üks põhjus oli haigusnähtudeta viirusekandjate suur osakaal. Viirus levis ühiskonnas varjatult, kirjutab Hovi.
Hovi väitel on aga leebed haigusnähud või haigusnähtude puudumine viirushaiguste puhul üsna tavaline. Näiteks lastahalvatuse haigust põhjustav viirus tekitab raske haiguse vaid 1 protsendil nakatunutest, nakkust aga levitavad edasi ka kõik teised. COVID-19 on ohtlik eriti just eakatele, aga laiemas plaanis pole see väga eriline viirushaigus.
Hovi väitel on ka koroonaviiruse ülesehitus küllalt tavaline. Viirusel SARS-CoV-2 on palju omadusi, mis pole üllatavad ja mis olid varem teada. Koroonaviiruse teevad eriliseks sellest igas suunas välja ulatuvad S-proteiinid. Koroonaviiruse muteerumise tulemusel tekivad viiruse pinnale erilised nn ogavalgud, mis kinnituvad inimese hingamisteede külge.
Professor Hovi on oma kirjutises imestunud koroona kõrge hinna pärast ühiskonnale. Ta küsib, milliseid teisi terviseohtusid on tõrjutud selliste meetmetega. Hovi küsib: Kas keegi on küsinud, kui kalliks ühe riskigruppi kuuluva inimese päästmine läheb? (NB! Hovi kuulub ise samuti riskigruppi!) Kas ülitäpsete testide tegemine on põhjendatud? Või on võimalik leida sellistele testidele alternatiiv, et välja selgitada suuremad haiguselevitajad väiksemate kuludega? – küsib Hovi.
