Koroona pole ohtlik ainult vanainimestele. Kui nakatumisi on palju, võivad sattuda intensiivi ka nooremad inimesed ning surra. Soomes on koroonasse surnud ka 20-30-aastased inimesed.

Üksikuid surmajuhtumeid on olnud noorte hulgas, tunnistab Ilta-Sanomatele Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna (HUS) nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen.

Järvineni väitel on sama trendi märgata ka teistes riikides. Sellised juhtumid on harvad, aga neid on, märgib Järvinen. Tavaliselt tullakse haiglasse õhupuuduse tõttu.

Soome terviseameti andmetel on Soomes surnud koroona tagajärjel vaid 7 alla 50-aastast inimest. Vanusegruppides 20–29-, 30–39- ja 40–49 eluaastat on kõigis olnud 1-4 surmajuhtumit. Kui on vähem kui 5 surmajuhtumit, siis terviseamet täpset numbrit ei avalda.

Kokku on Soomes registreeritud 408 koroonasurma. Surnutest 48 protsenti on mehed ja 52 protsenti naised. Surnute mediaanvanus on 84 eluaastat, mis tähendab, et sellest vanusest vanemate ja nooremate isikute surmajuhtumeid on võrdselt. Surnutest 95 protsendil on olnud kroonilised haigused. See tähendab, et Soomes on surnud koroonasse alla 20 sellise inimese, kes on olnud terved ehk kel pole olnud kroonilisi haigusi.

Peamine riskitegur koroona puhul on vanus. Kui sellele lisandub veel krooniline haigus, siis on surma tõenäosus suur. HUS-i piirkonnas on 45 protsenti koroonasurmadest olnud hooldekodudes ja 40 protsenti tervisekeskuse juures olevates haiglates, kus on valdavalt eakad patsiendid. 14 protsenti on surnud haiglates ehk siis intensiivis olles. 77 protsenti koroonasurmadest on olnud Uusimaa piirkonnas.

Koroonasse suremus hakkab vaikselt tõusma peale 50. eluaastat ning peale 70. eluaastat pöörab järsult tõusule. Enamusel 80-aastastel on juba kroonilised haigused, mis suurendavad surma ohtu. Teiste riikide kogemus näitab, et mida enam on nakatumisi, seda suurem on suremus.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000007657709.html