Mis rohtu antakse Soomes koroonaga haiglas – see võib olla üllatav!

Inimesed tunnevad huvi, mis rohtu antakse Soomes neile, kes koroonaga haiglasse satuvad. Võib olla on üllatav, aga midagi erilist ei antagi.

Patsiendid saavad haiglas esialgu vaid D-vitamiini. Vajadusel lisatakse vere vedeldajaid, vahendab Iltalehti.

Soomes pidi oktoobris-novembris tulema katseliselt kasutusele uus ravim koroona raskete haigusnähtude vastu, aga see jäi tulemata. Ravim pidi tugevdama inimese immuunsüsteemi, aga ravimifirma katkestas uuringu, kuna selgus, et see ei aitagi koroona vastu.

Ravimi kasutamise lõpetamine oli pettumus, aga mitte üllatus. Koroona vastu on välja käidud mitmeid paljulubavaid ravimeid, aga enamus neist on olnud lõpuks pettumused. Põhjuseks on asjaolu, et viirushaiguste ravi on väga keeruline.

Näiteks pole siiani suudetud leida ravimit iga-aastase gripi vastu. Gripi imeravimiks peeti Tamiflu-d, aga selle mõju osutus lõpuks väga väheseks. Mõned on võibolla sellest abi saanud, aga valdaval enamusel polnud selle ravimi kasutamisest midagi tolku.

Tamiflu toimeaine on oseltamiviir. Koroona vastu on proovitud teist viiruseravimit remdesiviiri, mida on peetud uueks imeravimiks. Remdesiviir töötati algselt välja C-hepatiidi vastu, seda on proovitud ka Ebola ja SARS-i vastu. Remdesiviir oli esimene ravim, mis sai koroonahaiguse COVID-19 jaoks Euroopas müügiloa, see luba tuli juulikuus.

Remdesiviirile on pandud palju loorusi, sest Euroopas on seda ravimit ostetud miljardi euro eest. Värskete uuringute kohaselt pole aga remdesiviiril koroona vastu loodetud mõju. Remdesiviir lühendab haiguse kulgu ühe, võibolla ka kahe päeva võrra, aga mitte 5 päeva võrra, nagu algselt loodeti. Samas pole remdesiviiril tuvastatud kahjulikke kõrvalmõjusid, nii et see midagi halba ka ei tee.

Soomes arvatakse, et remdesiviir vähendab surma tõenäosust 9 protsendi võrra, aga see pole veel kindel. Remdesiviir on vaid üks paljudest ravimitest, mida koroona vastu on proovitud. Ülejäänud on hüdroksüklorokviin, interferoon-beeta preparaadid, interleukiin-6 blokaatorid, glükokortikoidid ja tervenenud inimeste vereplasma. Kõige uuemad on antikehade kokteilid.

Praegu ollakse skeptilised selles osas, et koroona vastu kunagi ravim leitakse, aga samas ei tasu lootust kaotada. Tulevikus on ravimeid vaja juba seetõttu, et vaktsiin kõigi inimeste puhul ei tööta.

Praegu antakse pea kõigile Soomes haiglasse sattunud koroonapatsientidele vere hüübimist takistavat ravimit, väikesemolekulilist hepariini. Seda võidakse välja kirjutada ka kodusel ravil olevatele patsientidele ja neid juhendatakse, kuidas seda süstida.

Uuringute põhjal on leitud, et D-vitamiini puudus on üks raskekujulise koroonahaiguse ohutegur. Seetõttu antakse kõigile haiglas olevatele koroonapatsientidele D-vitamiini, 20 mikrogrammi päevas. Vajadusel alandatakse palavikku paratsetamooli või põletikuvastaste valuvaigistitega (ibuprofeen). Vajadusel viiakse ravimid organismi veresoonde paigaldatud kanüüliga. Lisaks antakse toitaineid.

Patsientidele antibiootikume ei anta, sest neist pole viiruse vastu abi. Kui patsiendil on tekkinud bakteriaalne põletik, antakse ka antibiootikume.

Rasketel juhtudel antakse deksametasooni, mis uuringute järgi on aidanud kõige paremini raskes seisus koroonapatsiente. Lisaks ravimitele antakse lisahapnikku.

Deksametasooni antakse siis, kui patsiendil tekib hapnikupuudus. Uuringute järgi vähendab deksametasoon surmaohtu kolmandiku võrra. Samas on hormoonravimil deksametasoonil kõrvalmõjud, mistõttu ei soovitata seda leebete haigusnähtude puhul.

Koroona on seni pakkunud palju üllatusi, selle vastu ei aita sajaprotsendiliselt ei vaktsiinid ega ravimid, seetõttu on soovitav nakkuse saamist vältida.

(Külastatud 4,825 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid