Estonia õnnetuse uurimiskomisjoni kuulunud Soome asjatundja ütles, et ei usu kivi või allveelaeva teooriat aukude tekkimise kohta.
Konstruktsioonide tugevusele spetsialiseerunud Soome tehnikadoktor Klaus Rahka leiab, et uued augud tekkisid sellest, et murdunud vöörivisiir põrkas vastu laeva külge ja tekitas sinna augu, vahendab Helsingin Sanomat.
Estonia külje sees avastati kaks uut auku, kui Dplay teenuses näidati uut dokumentaalfilmi, kus oli neist aukudest juttu. Suurema ava läbimõõt on neli meetrit.
Avad on tulnud ilmselt välja seetõttu, et Estonia kere on vee all aastate jooksul liikunud. Augud on kaasa toonud palju poleemikat tekkepõhjuste üle. Põhjustajaks on peetud mere põhjas olevaid kive või lausa allveelaeva.
Klaus Rahka on spetsialiseerunud murdepindade analüüsile. Praegu pensionil olev teadlane töötas aastaid Soome tehnilises uurimiskeskuses VTT, uurides teraskonstruktsioonide murdumisi. Oma karjääri alustas ta Loviisa tuumaelektrijaama surveanuma väsimist uurides.
Rahka väitel kahtleb ta eestlaste teoorias, et augud tekkisid sellest, et laev kukkus mere põhjas olevate kivide peale. Ta räägib, et tema kui murdepindade analüütik nägi hoopis midagi muud kui et laeva külg kukkus kivide peale.
Seetõttu tegi Soome teadlane enda murdepindade analüüsi ja jõudis tulemusele, et sama tõenäoline on aukude teke vöörivisiiriga kokkupõrke tulemusel. Rahka on võtnud ühendust nii Soome õnnetuste uurimiskeskuse kui Eesti ja Rootsi vastavate asutustega. Ta on kirjutanud oma hüpoteesi kohta veel avalikustamata raporti.
Raporti järgi on tõenäoline, et augud tekkisid vahetult peale visiiri murdumist, kui visiiri parem pool läbistas laeva kere. Rahka väitel toetavad seda teooriat tema füüsikalised mõõtmised. Ta toob oma teooria kinnituseks ka ellujäänute seletusi.
Rahka väitel olid ellujäänud kuulnud kriipivaid hääli, mis tekkisid, kui vöörivisiir puutus vastu laeva külge. Rahka väitel ei muuda tema teooria õnnetuse rahvusvahelise uurimiskomisjoni otsust õnnetuse põhjuse kohta. Komisjoni hinnangul uppus laev visiiri murdumise tagajärjel.
„Visiiril on reelingu tagaosas orad, mis meenutavad konservipurgi avajat. Näen murdepindade analüüsist, et selline asi sobitub hästi neljameetrise ava keskele. See on tõenäoline põhjus,” räägib Rahka.
Rahka väitel kukkus visiir merre laeva sõidusuunda arvestades paremale poole ja põrkas vastu liikuva laeva külge. Visiiri õhutasku tõttu püsis see pinnal paarkümmend sekundit. Sel ajal liikus see vastu seitse meetrit sekundis liikunud laeva külge ja põhjustas need augud.
Paljud tunnistajad on rääkinud, et kuulsid, kuidas visiir põrkas vastu laeva külge. See meenutab kokkupõrget, kui visiir tekitab laeva keresse augu ja laev veab seda endaga kaasa.
Visiir jäi hetkeks Estonia kere külge kinni, kuni see tuli lahti ja rebis laeva keresse augu. Rahka väitel põhjustas visiiri kinnitumine hetkelise laeva pidurdumise, mida laevas tunti kui jõnksatust. Kui visiir lahti tuli, jäid keresse jäljed, mis on piltidelt näha.
Rahka väitel on mõlemad augud aga tühiasi võrreldes visiiri eraldumisega tekkinud avausega. Üks neist aukudest oli kolm meetrit veepiirist ülalpool. Nende kaudu tuli vett laeva suhteliselt vähe vett pärast seda, kui laev kaldus külili ja hakkas vajuma.
Rahka märkis, et nii nagu lennuõnnetuste puhul, on siin raske midagi tõestada. Aga see on kõige tõenäolisem seletus.
Estonia uppus 28. septembril 1994. aastal ligi 40 km kaugusel Utö saarest. Õnnetuses hukkus 852 inimest ja 137 päästeti.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000007619134.html
