Soome uuring: peredele mõeldud hüved ja teenused ei toeta alati jagatud vanemlust

Jagatud vanemlus, kus laps elab kordamööda koos ühe ja siis teise vanemaga on Soomes suhteliselt levinud. Ligi 30 protsenti lahus elavate vanemate lastest elab vaheldumisi mõlema vanemaga. Peredele pakutavad hüved ja teenused ei toeta siiski alati jagatud vanemlust. See selgus Soome valitsuse tellitud jagatud vanemluse uuringu lõpparuandest.

Projekti käigus uuriti jagatud vanemluse ulatust ja taustategureid Soomes ning kaardistati rahvusvahelisi tavasid erinevates riikides sotsiaalvaldkonnas toimuvate muutustega arvestamiseks. Lahutatud perekondade seas vastas Soomes korraldatud küsitlusele ligi 3500 lapsevanemat. Tegemist on esimese taolise Soomes läbi viidud uuringuga, mis annab põhjalikku teavet jagatud vanemluse ulatuse kohta erinevates elanikkonna gruppides.

Tulemused näitavad, et jagatud vanemlus on tugevalt seotud vanemate sotsiaalmajandusliku seisundiga: jagatud vanemlus on seda levinum, mida paremini vanemad toime tulevad. Näiteks madala sissetulekuga peredes võib jagatud vanemlust takistada asjaolu, et vanematel pole võimalust teineteise lähedal elada või piisavalt suurt elamispinda soetada.

Kõige tavalisem on jagatud vanemlus 3–12-aastaste laste puhul, kuid vaheldumisi käivad mõlema vanema juures ka mõned 1-2-aastased ja teismelised. Vaheldumisi kahes kodus elamine toob peredele sageli kaasa praktilisi ebamugavusi ja lisakulusid. Kodude vaheline kaugus väikelaste lasteaiast või koolist paneb peredele nii ajalise kui rahalise koormuse. Kuna lapsel võib praegu olla ainult üks ametlik aadress, võib lapse juurdepääs sotsiaal- või tervishoiuteenustele olla keeruline, kui vanem ei ela lapsega samas omavalitsuses ning teave lapse asjade kohta ei jõua alati mõlemasse kodusse.

„Tulevikus aitavad lapsevanemate kogemused seoses igapäevaste väljakutsete ja teenustega seotud probleemidega juhtida tähelepanu sellele, kuidas on võimalik toetada jagatud vanemlust erinevate teenustega, kui see on lapse huvides,” ütleb sotsiaalkindlustusameti Kela teadusüksuse teadur Anneli Miettinen.

Praegu leiti uuringuga, et Soomes on jagatud vanemluse ning sellega seotud sotsiaalkindlustuse ja -teenuste kooskõlastamisega seotud mitmeid probleeme. Projektis osalenud teadlaste väitel tuleks eelkõige välja töötada selline eluasemetoetuste süsteem, mis arvestaks lapse tegelikku kuulumist kahte erinevasse leibkonda. Aruandes märgitakse ka, et tuleks uurida võimalust lapsetoetuste jagamiseks ja koolitranspordi korraldamiseks lapse teisest kodust.

Projekt hõlmas ka rahvusvahelist võrdlust, kus uuriti jagatud vanemlusega arvestamist eluasemetoetuse, sissetulekutoetuse, lapsetoetuse, elatise ja elatisabi määramisel erinevates riikides.

„Jagatud vanemlusega arvestamine sotsiaaltoetustes on riigiti erinev. Lapse liikumist kahe kodu vahel on arvesse võetud mõnedes hüvitistes ja neid puudutavates juhistes. Kõige põhjalikumalt on jagatud vanemlusega arvestatud Rootsis, kus jagatud vanemluse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist on välja töötatud alates 21. sajandi algusest,” ütleb Turu ülikooli teadur Mia Hakovirta.

Uuring viidi läbi koostöös Kela teadusüksuse, Turu ülikooli ja Tampere ülikooliga. Uuringu tulemuste avalikustamine on osa valitsuse 2019. aasta uuringu- ja teadusprogrammist.

Uuring on üleval veebis.

(Külastatud 185 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid