Soome mees ehitas oma majja erilise küttesüsteemi, on säästnud sellega juba 100 000 eurot – isegi teadlased on hämmingus

Pensionile jäänud soome hambaarst on oma 475-ruutmeetrise elamise jaoks ehitanud erilise küttesüsteemi, millega on võimalik tuhandeid eurosid kokku hoida.

Maja katusel on kaks rida päiksepaneele, mis aitavad kütta aastaringselt. 70 protsenti kütte-energiast saadakse päiksest, vahendab Yle.

Maja on ehitatud 1978. aastal ja selle küttesüsteem on rajatud päikseküttele. Lisaks on kaks õhksoojuspumpa ja üks õhk-vesi soojuspump, mis töötab madalal võimsusel.

Talvel suure pakasega põletab peremees kaminas lisaks puid. Suurem osa soojusest tuleb aga talvelgi päikesest. Majas on talvel sooja 25 kraadi.

Päiksepaneelide süsteeme on kaks ja neis on kokku 92 toru. Süsteem töötab automaatselt arvuti abil. Midagi pole vaja sättida, kui just pole väga lumine talv. Päike ei paista läbi paksu lume. Siis käib mees katusel ja pühib lume ära, see võtab kümme minutit.

Soojendatavat pinda on majas 350 ruutmeetrit, aga lagede kõrgus on kohati 3 meetrit. See tähendab, et maja on kubatuurilt sama suur nagu kolm tavalist elumaja. Elektri- ja küttekulud olid varem väga suured – isegi keskmise suurusega majas kulub aasta jooksul 2000 liitrit kütteõli. Soome mehel kulus 10 000 liitrit, praegu aga maksimaalselt 500. Kuivõrd maja oli suur, hakkas mees nuputama, kuidas seda odavamalt kütta.

Mees hakkas Kouvolas asuvasse majja ehitama uut süsteemi 15 aastat tagasi, aga seda on kogu aeg täiustatud. Idee sai ta seoses tööga hambaarstina. Toolis istus torumehest patsient, kes ootas tuimestuse mõjuma hakkamist. Ta ütles, et veepaak peab olema piisavalt suur. Majja paigaldati 2500-liitrine veepaak. See oli õige otsus.

Vesi soojeneb paagis päikse mõjul kogu aeg aastaringselt ja soe vesi pole veel otsa saanud. Majas on 16-kuupmeetrine veebassein, mille vett soojendatakse päikse ja õhk-vesi soojuspumbaga. Ühekordne vee soojendamine maksab 85 senti. Elektri või õliga vett soojendades oleks hind vähemalt 100 korda kõrgem.

Katusel olevad päiksepaneelide torud on tellitud Hiinast. Need olid odavad ja on vastupidavad. 15 aasta jooksul on tulnud ainult kaks toru välja vahetada. Torud on katusel küllalt püstiselt ja sellest on palju abi. Torudest tuleb 27-kraadine vesi ja sellest talvel piisab.

Madalamast temperatuurist piisab siis, kui on põrandaküte. Selline on ka soome mehe majas. Kui köetakse radiaatoritega, on vaja kõrgemat temperatuuri. Päiksest on kasu ka pilvistel päevadel. Abi on katusele paigaldatud reflektoritest. Käesoleva aasta jaanuarist märtsini saadi päiksest üle 3000 kWh energiat. Lumi peegeldab hästi valgust, lisaks on katusele paigaldatud alumiiniumivärvi kangas.

Maja on täis erinevaid mõõdikuid, mida peremees hoolsalt jälgib. Tähtis on teada, kuidas süsteem töötab. 10. märtsil oli maja sisetemperatuur 29,5 kraadi ja see oli ainult päiksest saadud energia. Maja oli liiga soe, aga tänu sellele saab ringi käia t-särgi ja lühikeste pükstega.

Novembrikuu pilviste ilmadega on majas kasutusel õhk-vesi soojuspump. Seda kasutatakse öisel ajal, kuna siis on elekter odavam. Õine küte maksab 70 senti. Terve maja jaoks sellest ei piisa, lisaks on kaks õhksoojuspumpa. Õhk-vesi soojuspump on samuti madalal temperatuuril, 35 kraadi.

Peremehe väitel tulebki efekt sellest, et kasutatakse madalat temperatuuri, siis on kasutegur kõige suurem. Pumbaga saaks ka 60-kraadist vett, aga kasutegur on siis hoopis teine. Maja küttekulu oli näiteks aprillis 41 eurot. Aastate jooksul on säästetud nõnda uue Audi raha, üle 100 000 euro.

Maja küttekulu on nii väike, et elektrifirma hakkas kahtlustama pettust. Kohale saabus elektrifirma inspektor, kes imestas, miks maja elektrikulu on nii palju vähenenud. Inspektor küsis ääri-veeri, kas on tehtud mõni otseühendus arvesti kõrvalt. Peremees kutsus inspektori sisse ja näitas oma süsteemi. Majas oli 50 hõõglampi asendatud led-pirnidega. Lisaks vahetati välja vana sügavkülm.

Peremees räägib, et inspektor oli tuttav mees ja küsis, miks on temast saanud selline ihnuskoi. Pärast seda pole elektrifirmast enam keegi kontrollimas käinud.

Küttesüsteem on soome mehe Kauko jaoks auasi ja ta näitab seda meelsasti kõigile huvilistele. Ta on teinud samalaadse, aga moodsama süsteemi oma poja koju Helsingis. Seal on efekt veel suurem, kuna päiksega on arvestatud juba krundi valikul. Mees räägib, et teab Soomest 20 sarnast projekti, aga kõik teised on ebaõnnestunud. Tavaliselt on põhjuseks olnud liiga väike veepaak.

Äri pole soome mees oma leiutisega teinud. Üks põhjus on hind – peremees on maksnud seadmete eest kokku 16 500 eurot. See on suur raha olukorras, kus seda napib. Lisaks on mees aru saanud, et inimesed ei suuda mõista, kuidas süsteem toimib. Isegi teadlased pole tema madala temperatuuri tehnoloogiast veel õieti aru saanud.

Mies rakensi kotiinsa erikoisen lämmitysjärjestelmän – kertoo säästäneensä yli 100 000 euroa: “Väitelleet tohtoritkaan eivät ymmärrä”

Kauko Ilomäki kertoo maksaneensa esimerkiksi sisäuima-altaan veden lämmityksestä 85 senttiä. Jo kaukaa näkyy, että punatiilinen omakotitalo massiivisine ovineen on valtava. Tiiliseinät kätkevät sisälleen peräti 475 neliömetriä tilaa. Tasakatolla seisoo kaksi riviä aurinkolämpökeräimiä. Ne ovat päävastuussa talon lämmityksestä ympäri vuoden. – Koko vuoden aikana 70 prosenttia talon lämmityksestä tulee auringosta.

(Külastatud 8,940 korda, 19 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid