Soome on maailmas üks ahvatlevamaid kohtu kaevandusfirmadele. Firmad on omakorda järjekorras, et pääseda ligi geoloogilise teaduskeskuse proovidele, mida on kokku 3,6 miljonit jooksvat meetrit. Enamus Soomes leiduvaid aardeid on suure tõenäosusega veel avastamata.
Maapõueproovide arhiiv asub Soome lõunaosas väikses Lope vallas. Soome seaduse kohaselt kehtib kaevanduste puhul leidja õigus, ehk see, kes midagi maapõuest leiab, saab selle omale, vahendab Iltalehti.
Arhiivis käivad maapõueproove uurimas sageli tundmatud isikud, kes soovivad jääda anonüümseteks. Tavaliselt ei käi korraga arhiivis ka konkureerivate ettevõtete esindajad. Soome proovidest on eriti huvitatud välismaa kaevandusfirmad, ja seda ka ohtlikul koroona-ajal. Tung on nii suur, et järgmised vabad ajad arhiivi külastamiseks on alles märtsikuus.
Arvatavalt otsitakse Soomest viiteid akude tootmiseks vajaminevate mineraalide kohta. Samuti on tõusnud kulla väärtus. Soome maapõueproovide arhiiv on maailma suurim. Soome puhul on erakordne see, et seaduse järgi on arhiiv kohustatud võtma maapõuest proove.
Veel mõned aastakümned tagasi ei teadnud keegi, et seoses akude tootmisega kasvab nõudlus selliste mineraalide järele nagu nikkel, vask, liitium ja koobalt. Neid mineraale on vaja nii autoakude kui muude elektroonikaseadmete tootmiseks.
Soome arhiivist on kaevandusfirmadele palju kasu, sest ühe meetri proovi võtmine puurimise teel maksab muidu üle 100 euro. Arhiivis aga vaatab mõne ettevõtte esindaja nädalas läbi 2000-3000 meetrit proove. Kui selle eest peaks maksma, siis tuleks välja käia sadu tuhandeid eurosid.
Arhiivi kasutamise tasu on selle kõrval väga väike. Näiteks nädal aega arhiivi kasutamist maksab ligi 5000 eurot. Soome on rahvusvaheliste kaevandusfirmade jaoks üks ahvatlevamaid riike maailmas. Sel on mitmeid põhjuseid. See on Soome stabiilne ühiskond, vastava arhiivi olemasolu ning kaevandamisega seotud soodne seadusandlus. Loomulikult ka see, et Soomest on lootust leida paljusid mineraale.
Soome kaevandusseaduse kohaselt võib ettevõte omale kaheks aastaks reserveerida teatud piirkonna, tehes selle kohta taotluse. Sellise loa saanud ettevõttel on eelisõigus kaevandamiseks.
Kaevandamisega seotud hüvitised on Soomes väiksemad kui mitmetes teistes riikides. Näiteks Kanada, Austraalia ja Venemaa on kehtestanud eraldi kaevandusmaksu, mille suurus võib olla mitmeid protsente. Soomes eraldi kaevandusmaksu ei ole ja ettevõtte tulumaks (20 protsenti) on väiksem kui mitmetes teistes riikides. See tähendab, et kaevandusettevõtete maksukoormus on Soomes suhteliselt väike, seda eriti arvestades Soome üldiselt arenenud keskkonda.
Soomes võib aga olukord muutuda, sest Sanna Marini valitsus tahab kehtestada eraldi kaevandusmaksu. Põhjuseks on asjaolu, et Soome riik tahab hakata teenima rohkem tulu maapõuevarade kaevandamise pealt. Lisaks võivad kaevandused tuua kaasa keskkonnakahju. Kui kaevandusfirma läheb pankrotti, siis peab kahju kinni maksma maksumaksja.
Samuti tahetakse Soomes loobuda kaevandamise broneeringutest, või vähemasti lühendada nende aega kahelt aastalt ühe peale.
Kui aga kaevandamist liigselt takistada, võib see vähendada investeeringuid, mida järgmiseks 3-4 aastaks on kaevandustesse planeeritud 800 miljonit kuni miljard eurot.
https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/8690cd17-85c2-4d75-84a9-299b5dbe67d0
