Koroona põhjustas soomlannal haiguse, mille vastu ravi ei teata – küllalt hirmutav juhtum

Koroonat põdenud 29-aastasel soomlannal Annal (nimi muudetud) diagnoositi viirushaigusele järgnev väsimuse süsndroom oktoobrikuus, pool aastat peale koroonaga nakatumist.

Anna tunnistab, et tunne on selline, nagu oleks jooksnud ilma veeta ja tõbisena maratoni ning sellele lisandub veel hull lennuväsimus. Anna haigestus koroonasse märtsikuu lõpus ja haigusnähud pole siiani kadunud, vahendab MTV.

Kuu aega tagasi diagnoositi naisel muude koroona tüsistuste kõrval veel viirushaigustele järgnev väsimuse sündroom. Soomes vähe tuntud haigus kannab nime ME/CFS.

Koroonaga nakatumisest on möödas 8 kuud, aga enamus Anna päevadest mööduvad jätkuvalt diivanil lesides. Headel päevadel suudab ta ise poes käia ja toitu valmistada. Pikalt ta aga pliidi taga seista ei suuda, kuna väikseimgi pingutus tõstab pulsi lakke.

Anna haigestus koroonasse märtsi lõpus, mil testile oli raske pääseda. Arstid pidasid toona kergel kujul põetud koroonat ebatavaliseks, eriti kui polnud kurguvalu, köha ega nohu. Anna tundis, et kuigi vaevusi ei olnud, polnud tegemist tavalise viirushaigusega.

Kui lihasvalu, väsimus, peavalu ja kõhuvalu olid kestnud kuus päeva, pääses Anna lõpuks testi tegema. Koroonatest oli positiivne, aga nähud olid jätkuvalt leebed. Kaks nädalat peale haigestumist vaevused kadusid ja Anna arvas, et on tervenenud. Peale seda aga olukord kehvenes järsku.

Vaevused tulid järsku tagasi kümme korda hullemana. Pulss oli pidevalt üle 100, kogu aeg oli paha olla. Vaevusi oli seekord rohkem ja need olid hullemad kui varem. Annal olid hingamisraskused, hallutsinatsioonid, peavalu, väsimus ja neelamisraskused.

50 päeva pärast kodust isolatsiooni sai Anna lõpuks positiivse testitulemuse. Enne seda oli tehtud kokku 7 positiivset testi. Kuigi naine pääses isolatsioonist, siis kehv enesetunne jäi alles.

Kui esimesest positiivsest testist oli möödas kolm kuud, hakkas olukord veidi paranema. Raskemad vaevused kadusid, aga asemele tulid uued. Annal olid nn aju-udu ja mäluhäired, pulss kõikus üles-alla. Arst rääkis, et paari nädalaga asi paraneb, naine mõtles, et see on koroona järelmõju.

Koroona järelmõjud on esinenud Soomes nii noorematel kui vanematel inimestel. Pole teada, miks mõnedel inimestel on järelmõjud suuremad kui teistel. See võib olla seotud pärilike immuunsüsteemi iseärasustega, kus kaitsesüsteem jääb nö peale, leiab Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen. Vaevused võivad kesta pikalt ka neil, kes on põdenud koroonat kergel kujul.

Lõuna-Savo sotsiaalvaldkonna pandeemiajuht Hans Gärdström märgib, et järelmõjud kaovad enamasti 2-3 kuud peale põdemist, aga seda mitte kõigil. Mõnedel kestavad järelmõjud veel pool aastat peale haigestumist.

Anna räägib, et tema elus pole olnud ainsatki normaalset päeva peale seda, kui ta 8 kuud tagasi haigestus. Parematel päevadel usub ta, et olukord läheb paremaks. Siis aga enesetunne taas kehveneb. Vaevused käivad üles-alla ning kunagi ei tea, mis tuleb järgmiseks.

Eelmisel kuul diagnoositi Annal viirusnakkusest tingitud väsimuse sündroom. Haiguse peamine tunnus on pikalt kestev kurnatus, mis ägeneb peale füüsilist või vaimset pingutust. Headel päevadel suudab naine käia poes või alla kilomeetrisel jalutuskäigul koeraga, halbadel päevadel aga ei saa üldse kodust välja.

Gärdström ei oska hinnata, kui levinud on selline väsimuse sündroom. Tegemist on siiski üksikjuhtumitega. Seda haigust pole võimalik diagnoosida laboritestide ega röntgenipiltide abil, diagnoos põhineb vaevustel ning teiste haiguste välistamisel. Järvineni väitel eeldab diagnoosi panek pikemaajalist jälgimist.

ME/CSF sündroom võib tekkida nakkushaiguste tulemusel. Pole aga teada, millised nakkushaigused seda põhjustavad. Arvatakse, et seda sündroomi põhjustab ka COVID-19.

Anna leiab, et ta on jäetud oma haigusega üksi. Mingit ravi pole haiguse vastu pakutud. Talle öeldi, et tal on see haigus ja ravi selle vastu puudub. Naine imestab nüüd, miks ta peaks arsti juurde minema, kui sealt abi ei saa.

Paljud teised koroonat põdenud inimesed leiavad samuti, et nende olukorda ei võeta piisavalt tõsiselt ning neile ei pakuta vaevuste vastu ravi. Asko Järvineni sõnul on sellises olukorras patsientide ravi peamiselt taastusravi ning patsienti toetav ravi. Otsene ravi haiguse põhjuste vastu aga puudub. Järvineni arvates on abi juba sellest, kui patsiendile selgitada tema olukorda.

Soomes puudub ME/CFS sündroomile veel ametlik ravisoovitus. See on ettevalmistamisel ja peaks valmima järgmise aasta jooksul. Seni on Anna saanud abi neilt, kel on samalaadsed vaevused. Kuigi arstid on andnud lootust, et olukord võib paraneda mõne aasta jooksul, on teada juhtumeid, kus vaevused püsivad veelgi kauem.

Anna teab, et selle haigusega võib jääda voodisse aastateks ja see hirmutab teda. Anna peab kõige hirmsamaks seda, et kedagi ei huvita, kuidas seda haigust ravida. Ta on kaotanud lootuse Soomest abi saada, aga välismaal ravimiseks pole jaksu ega raha. Ise varem meedikuna töötanud Anna imestab nüüd, kui üksi võib väsimuse sündroomi põdev inimene oma haigusega jääda. Anna tunnistab, et kuni abi pole võimalik saada, on ta näide sellest, mida see haigus võib tähendada.

(Külastatud 1,142 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid