Paljud teavad, et sääsed levitavad ohtlikke viirushaigusi troopilistes maades, aga vähem on teada see, et ka Soomes levitavad sääsed haigusi. Vaevused võivad olla rasked.
Soome 43 sääseliigist osa levitavad Inkoo, Chatanga ja Sindbise viiruseid, mis võivad nakatada inimesi ja vaevusi põhjustada. Lisaks neile viirustele levitavad sääsed Soomes jänesekatku ehk tulareemiat põhjustavaid baktereid, vahendab MTV.
Sindbise viiruse põhjustatud haigus Pogostan on kõige levinum. Sellega kaasnevad liigesevaevused, mis reeglina kaovad paari nädalaga. Vahel aga jäävad vaevused püsima pikemaks ajaks. Kui vaevused jäävad aastateks, võivad need mõjutada töövõimet.
Kahte ülejäänud viirust põevad inimesed ilma haigusnähtudeta, aga mõnedel inimestel põhjustavad need palavikuga haigust ehk nn suvegrippi. Mõnedel juhtudel aga võib nakatumine põhjustada tõsisema haiguse nagu kesknärvisüsteemi häire. Raskeid juhtusid esineb aga väga harva.
Soomes on raskete juhtumite hulka raske hinnata, sest enamus haigestumisi jääb diagnoosimata. Vaatamata sääskede põhjustatud haigustele ei tasu sellest paanikasse minna ega hakata looduses liikumist vältima, ütles viroloog Essi Korhonen. Samas on hea teada, et ka sääsed võivad Soomes haigusi levitada.
Inimesed ei pruugi sääskede poolt levitatud haiguste kohta infot olla, aga arstid võiks olla neist teadlikud. Kui inimene haigestub, võib kahtlustada ka sääskede põhjustatud haigusi.
Mainitud haiguste vastu ravi puudub. Küll on aga hea teadvustada, et sellised haigused on olemas, muidu hakatakse kahtlustama ja ravima mõnda teist haigust, mida inimesel tegelikult pole. Kui aga vaevused püsivad pikaajaliselt, siis on inimesel hea teada, mis teda vaevab, märkis Korhonen.
Sääskede levitatud viirustele on inimene juhuslik peremees, sest tegelikud peremehed on eri loomad. Näiteks Pogosta haigust põhjustava Sindbise viiruse tegelikud peremehed on metskanad ehk tedred ja püüd.
Samuti ei levita kõik sääseliigid kõiki viiruseid ja baktereid, vaid iga haigusetekitajat levitab eri liik. Inimesed nakatuvad sääskede levitatud viirustega tavaliselt suve lõpupoole. Selleks ajaks on jõudnud suur osa sääski nakatuda.
Soomes suurendab nakatumise tõenäosust kliimamuutus, mis pikendab sääskede lennuaega. Praegu on käimas uuring, millega hinnatakse sääskede levitatud haiguste piirkondi. Pogosta haigus on levinud põhiliselt Soome idaosas, aga see ei pruugi nii alatiseks jääda.
Kliimamuutusega võib Soome jõuda sääskede levitatavaid haigusi, mida pole varem esinenud. Haigused võivad Soome jõuda uute sääseliikidega, või siis levivad Soome viirused, mida levitavad olemasolevad sääseliigid. Üks neist on Lääne-Niiluse viirus, mis põetakse läbi kas haigusnähtudeta või kerge palavikuga. Mõnedel inimestel põhjustab see aga kesknärvisüsteemi vaevusi ja on isegi eluohtlik.
Sääskede liikumist ja nende levitatud haiguste kulgu jälgitakse rahvusvaheliselt. Näiteks saadakse infot lindudelt, enne kui viirus inimesteni jõuab. Seetõttu pole muretsemiseks põhjust, kuna viiruste levikul hoitakse silma peal. Samuti suudab meditsiin sääskede levitatud viirushaigusi diagnoosida.
