Alakõhus kiheles. Soomlanna Elli oli teinud ovulatsiooniteste juba mitu päeva ja nüüd oli test positiivne. Ta valis viljakuskliiniku numbri ning viie tunni pärast oli ta operatsioonilaual. Kõigepealt tegi arst ultraheliga kindlaks, et munarakk on eraldumas. Siis viis arst õhukese kateetriga naise kõhuõõnde taanlasest doonori sperma, mis olid eelnevalt üles sulatatud ja puhastatud. Operatsioon kestis vaid veerand tundi.
Edasi polnud muud kui oodata. Kui inimesed ütlevad praegu 27-aastasele Ellile, et parimad asjad siin elus on tasuta, siis paneb see ta naerma. Ta ütleb siis alati, et tema parim asi maksis 5003 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.
Naisel tuli kange tahtmine last saada, kui ta oli 22-aastane. Ta oli aasta varem õppinud haiglaõeks ja elas üksi. Ta oli tahtnud ennegi lapsi saada, aga järsku tekkis kange soov. Varem oli ta arvanud, et pere loomine eeldab paarisuhet. Tema elus oli mees, kes ei tundunud aga õige. Korra oli mees temalt küsinud, et ehk pole naine loodud paarisuhte jaoks. See pani mõtlema. Kõik varasemad suhted olid lõppenud, kuna naine ei soovinud suhet hoida.
Elli vajas ka varasemates suhetes palju oma ruumi. Vahel tundus romantiline lähedus vastumeelne. Ta mõtleski, et pole loodud paarisuhte jaoks. Ta pole kunagi vajanud teist inimest enda kõrvale selleks, et olla õnnelik.
Suhe lõppes, aga soov lasta saada jäi alles. Ta mõtles algul, et ehk peaks ootama, kuni suhtumine paarisuhtesse muutub – ta oli veel noor. Aga kui seda ei juhtu ja ta jääb lastetuks?
Naine kuulis tuttavast, kes sai lapse viljakuskliiniku abil. Elli sai aru, et pere loomiseks on ka muid võimalusi kui paarisuhe. Ta ei tahtnud aga otsustada uisapäisa, lisaks oli vaja kliiniku kaudu lapse saamiseks raha tuhandeid eurosid ning seda tuli koguda. Ta tahtis veel enne teha ära asju, mida pere kürvalt ei saaks, näiteks käis reisimas Londonis ja Barcelonas.
Naine oli pikka aega unistanud välismaal elamisest ja 2017. aasta jaanuaris läks tööle Iirimaale. Seal on õdedel paremad palgad kui Soomes. Kui ta oli veetnud Iirimaal mõned kuud, võttis ühendust viljakuskliinikuga Soomes.
Soome terviseameti andmetel oli 2018. ja 2019. aastal viljakusravi protseduure kokku 13 000. 2018. aasta protseduuridest sündis 2460 last, mis moodustab ligi 5 protsenti kõigist sündinud lastest. Protseduuridest 19 protsenti tehti doonorsugurakkudega ehk perevälise isiku seemne- või munarakkudega.
Otsus saada laps ilma teise vanemata tehakse tavaliselt peale 35. eluaastat. Üks põhjus on selles, et nooremana loodavad naised leida omale kaaslase. Teisalt võib naisel olla seljataga pikk suhe, aga kui ta tahab last saada, siis mees ei taha. Pärast lahutust selgub, et viljakaid aastaid pole enam palju alles jäänud.
Raha on samuti üks tegur. Viljakusravi maksab tuhandeid eurosid ning noortel naistel seda raha pole. Vaid 16,5 protsenti 2018. aastal viljakusravi saanud naistest olid alla 30-aastased. Kõige enam protseduure, 34 protsenti tehti naistele vanuses 35-39.
Kui soomlanna ledis sobiva doonori, siis käis ta kliinikus allkirjastamas pabereid, millega ostis õiguse taani mehe spermale. Sama doonori spermat võib kasutada teinegi kord, kui on soov saada veel lapsi.
Järgnevalt oli kohtumine psühhoterapeudiga, mis on kohustuslik osa protsessist samuti nagu arstlik kontroll. Psühhoterapeudi ülesanne on välja selgitada, ega lapse saamine pole lihtsalt uitmõte, vaid läbimõeldud otsus.
Kuigi naine oli otsuses kindel, jäid mõned asjad kripeldama. Näiteks kuidas rääkida lapsele isast. Mis siis, kui laps saab juhuslikult kokku oma õe või vennaga ja neil tekib suhe? Psühhoterapeut rahustas ta maha: sellised võimalused on väga väiksed või suisa olematud. Isast võib lapsele rääkida niipalju, et oma spermat loovutades on ta tahtnud samapalju isaks saada kui ka ema.
Kui Elli jäi lapseootele, siis küsisid töökaaslased, kas isa tuleb ka sünnitusele kaasa. Nende imestus oli suur, kui nad kuulsid, et ta ootab last üksi. Kui aga naine rääkis oma loo ära, siis suhtuti sellesse positiivselt.
Ise lapsi saavatel emadel on tihti eetiline dilemma, kas lapse seisukohast on õige, et isa on täiesti tundmatu. Samas aga tunnistasid doonori abil lapse saanud naised uuringu käigus, et lastele oli isegi lihtsam kõik ausalt ära seletada, kuna selles pole midagi häbeneda ega varjata. Laps pole sellisel juhul õnnetus, vaid kaalutletud otsus.
Näiteks on juhtmeid, kus laps on saadud juhuslikust suhtest ja isa pole temast isegi teadlik. Spermat loovutav mees aga teab algusest peale, et tema rakkudest võivad tulla lapsed.
Viljakuskliinik tagab samuti turvatunde, sest kontrollitakse, et poleks geneetilisi haigusi. Samuti on kindel, et doonor ei tule lapse hooldusõigust endale nõudma.
Laps saab peagi 2-aastaseks. Poeg sündis teise seemenduse tulemusel. Kokku kestis protsess alates telefonikõnest kuni lapse sündimiseni poolteist aastat. Kui laps sündis, sai noor ema aru, et lapse lähedus ei mõju talle sama ahistavalt nagu teise täiskasvanu oma. Naine ei vaja siiani enda kõrvale kedagi teist. Ainult siis, kui laps teeb midagi vahvat, sooviks ta, et seda keegi teine peale tema veel kogeks. Samas meeldib naisele, et saab teha last puudutavad otsused üksi.
Naine naasis peale lapse sündi nüüd tööle ja laps käib lasteaias. Sellele vaatamata ei tundu elu koormav. Elli naudib seda, et saab päevas 8 tundi teha midagi muud, aga päeva parim hetk on see, kui ta läheb lapsele lasteaeda järele.
Laps pole veel isa kohta küsiunud, aga kui see aeg tuleb, on ema lubanud olla aus. Ta räägib, et tänu doonorile sai temast ema.
https://www.hs.fi/perhe/art-2000007632312.html
