Soome professori 8 nõuannet, kuidas sügisel koroonat vältida

Sügis on saabunud ja puhkuste aeg on läbi saanud. Paljud naasevad töökohtadele ja elu on teistsugune pärast suve. Immunoloogia professor Seppo Meri jagab nõuandeid, kuidas aastaaja vahetudes vältida koroonat ning selle tüsistusi.

Meri soovitab suhtuda igaühesse kui potentsiaalsesse nakkuse levitajasse. Inimene ise on samuti teistele koroonaoht. Professori väitel võivad viirused olla iga inimese hingamisteedes, vahendab Iltalehti.

Inimesed on sügisel naasnud kooli, tööle ja trenni, paljud tahaksid teistega kohtuda ja pidu pidada. Praegu on Soomes nakatumisi olnud väga vähe. Samas pole viirus kuhugi kadunud ja nakatumise oht on olemas.

Järgi kätehügieeni ja distantsi

Käte pesemist ja desinfitseerimist ei tohi sügisel unustada. Ka ohutu distantsi hoidmine on väga oluline. Siin pole soovitused muutunud. Nii tööl kui vabal ajal tuleks vältida olukordi, kus ohutut vahemaad pole võimalik hoida. Ohtlikud on eri kohtumised, koosolekud ja õhtused koosviibimised. Sellistes olukordades on nakatumised toimunud.

Kui on haigusnähud, püsi kodus

Koroonaviirust võivad levitada ka ilma haigusnähtudeta inimesed, veel enne kui haigusnähud välja löövad. Kõige tõenäolisemalt levitavad aga haigust need, kel on palavik ja köha. Kui sul on haigusnähud, püsi teistest eemal, soovitab professor Meri.

Eraldatus puudutab ka teisi pereliikmeid. Pere sees on nakatumised tõenäolisemad, aga sellele vaatamata tasub ka pere sees püsida eraldatuna, kui teistel veel haigusnähud puuduvad. Seda esineb küllalt harva, et terve pere haigestub. Tavaliselt kõik pereliikmed ei haigestu, isegi siis, kui nad nakkusega kokku puutuvad.

Tee kaugtööd, kui võimalik

Professor soovitab kaugtöö tegemist, kui see on võimalik. Praegu on võimalik töötada kodus ja isegi efektiivsemalt kui töökohal. Kodutööl aga tuleks samuti paika panna rutiinid ja võimalus töö tulemuslikkust mõõta.

Kodutöö peaks olema selline, et tehtaks tööd, mitte ei puhata. Iseendale peaks püstitama eesmärgid, ning arutama neid tööandjaga. Siis on mõlemad teadlikud, mida kodutööl tehakse. Siis ei teki töötajal tunnet, et ta ei tee midagi ning tööandja on teadlik, mis toimub. Töö tulemuslikkus peab kuidagi välja paistma.

Kõik ei saa kaugtööl olla. Siis tuleb töö korraldada nii, et nakatumise oht on võimalikult väike. Lumivalgukese ja seitsme päkapiku filmis muudkui lauldakse, et käib töö ja vile koos. Nüüd aga tuleks laulmine ning vile ära jätta, kuna lauldes levivad piisakesed.

Professor sõnul tuleks vältida viirust, aga teha tööd. Inimesed peavad püsima terved ja majandus käigus. Välismaa komandeeringuid tuleks hoolega kaaluda. Tuleks keskenduda oma tööle ja jätta reisid ära. Töökoosolekud on soovitav korraldada internetis, see säästab nii aega kui raha. Lisaks vähendatakse nakatumise ohtu.

Vanuritega kohtumisel kuldne kesktee

Professor Meri väitel on praegustel nakatumistel ka positiivne külg: vanemaealiste hulgas on nakatumisi vähem. See tuleb asjaolust, et nakatumist osatakse vältida partemini kui kevadel.

Vanuritega kohtumisi aga ei tohiks päriselt ära jätta. Kohtumisi tuleb korraldada ettevaatlikult, vanureid ei tohiks ära unustada. Eakad vajavad samamoodi hoolt ja tähelepanu, aga seda tuleb teha ohutult.

Kohtu inimestega õues

Sotsiaalseid kontakte soovitatakse jätkuvalt piirata. Sotsiaalsed olukorrad peavad olema ohutud, ehk kohtuda teistega hästi ventileeritud ruumides või õues.

Professor soovitab end täielikult isoleerida neil, kel on haigusnähud. Tähtis on mõista, et piiskade levimist on võimalik vältida maski kandmise, ruumide tuulutamise, hea ventilatsiooni ja kitsastes siseruumides pikaajalise viibimise vältimisega, rääkis Aalto ülikooli abiprofessor Ville Vuorinen.

Kasuta maski, kui ohutut vahemaad ei saa hoida

Terviseamet soovitab maski kanda muu hulgas olukordades, kus lähikontakte pole võimalik vältida. Selline olukord võib olla näiteks ühistranspordis.

Professor Meri soovitab samuti maski kandmist ja tal on hea meel, et pärast pikki kõhklusi soovitati ka Soomes maski kanda. Mask on ühtlasi ohumärk selle kohta, et viirus on liikvel. Maski kasutamine lihtsustab ka teistel maski kandmist. Kui inimene on ainus, kel on näiteks ühissõidukis mask, siis võib ta selle ära võtta. Kui aga mask on ka teistel, siis inimene seda ei tee.

Kuigi maskikandmine võib algul tunduda imelik, saab sellest kiiresti harjumus. Kui sellega on harjutud, ei tundu see enam imelik.

Lae alla koroonaäpp

Koroonaäpp Koronavilkku on terviseameti tellimusel tehtud selleks, et anda kasutajatele teada võimalikust nakkusega kokkupuutest.

Kui kasutaja saab koroonatesti positiivse tulemuse, siis antakse talle kood, mis sisestatakse rakendusse. Pärast seda teatab rakendus anonüümselt neile isikutele, kes on viibinud positiivse tulemusega inimese läheduses. Mida rohkem inimesed nakatumistest teatavad, seda paremini rakendus töötab.

Lase teha gripi- ja pneumokoki vaktsiin

Gripihooaeg algab Soomes tavaliselt aasta algul. Professor Meri soovitab kõigil tööealistel lasta end gripi vastu vaktsineerida.

Tänavusel aastal võib grupihooaeg jääda seoses koroonapiirangutega tavapärasest tagasihoidlikumaks. Gripp levib aga koroonast kergemini ning igas vanuses, seetõttu tasub end lasta vaktsineerida.

Lisaks soovitab professor Meri lasta teha kopsupõletiku vastu aitav pneumokokivaktsiin. See kaitseb kopsupõletiku eest, mis võib olla nii gripi kui koroona tüsistus. Vaktsiin ei anna sajaprotsendilist kaitset, aga umbes pooltel see aitab.

Näin vältät koronaa syksyllä - professorin 8 vinkkiä

Syksy saapui ja lomakausi alkaa olla takana päin. Moni palaa työpaikoille ja arki alkaa rullata eri tavalla kesän jälkeen. Immunologian professori Seppo Meri kertoo, miten voi pienentää riskiä sairastua koronavirukseen tai sen jälkitauteihin vuodenajan vaihduttua. Hän neuvoo suhtautumaan jokaiseen potentiaalisena tartunnan levittäjänä. Myös itseään kannattaa ajatella koronariskinä muille.

(Külastatud 4,372 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid