Soome teadlaste kole stsenaarium seoses koroonaga: Septembri lõpuks juba 3000 uut nakatumist päevas

Tampere ülikooli teadlased on loonud mudeli koroonaga nakatumistest sügisel, mille järgi kasvab nakatumine väga suureks, kui inimesed oma käitumist ei muuda.

Ülikooli arvestusliku füüsika labori mudeli kohaselt võib nakatumine paisuda nii suureks, et see ei mahu enam graafikusse äragi. Kui kevadel tuvastati nakatumisi ühe ööpäeva jooksul kõige enam 211 (6. aprill), siis pakub mudel septembri lõpuks stsenaariumi, kus ööpäevas tuleb Soomes juurde sellest 14 korda rohkem nakatumisi – 2950. See tähendab, et Soome mattub pandeemia alla.

Mudel põhineb eeldusel, et Soomes lähevad asjad nii nagu praegu ehk nakatumiste arv muutub samamoodi nagu viimase paari nädala jooksul. Praegu Soomes mingeid erilisi piiranguid kasutusel pole.

Nii juhtub siis, kui praegune trend jätkub, rääkis MTV-le Tampere ülikooli teadusdoktor Janne Solanpää. Nakatumiste matemaatiline mudel on karm selles mõttes, et see põhineb viimase kahe nädala andmetel. Praegu on nakatumise kordaja 1,6. Selle järgi nakatab iga koroonahaige veel 1,6 inimest lisaks.

Mudelit ei muuda ka see, kui valitsus kohe radikaalsed sammud ette võtaks, sest nakkusel on 2-nädalane peiteaeg. Sanna Marini valitsus kehtestas käesoleval nädalal küll maski- ja kaugtöösoovituse, aga sellel erilist mõju nakkuse levikule ei ole. Kahe nädala pärast on Soomes keskmiselt 80 uut nakatumist päevas.

Mudeli järgi on olemas võimalus, et kahe nädala pärast on null uut nakatumist ööpäevas, aga see eeldaks seda, et Sanna Marini valitsus keelaks koheselt inimestel väljas liikumise. Seetõttu nulli ilmselt ei tule, rääkis Solanpää.

Tasub veel lisada, et number 2950 septembri lõpuks on võimalik koledaim stsenaarium, mille tõenäosus on 50 protsenti. Keskmiselt pakub mudel 13. augusti andmetel 26. septembriks 1085 uut nakatumist ööpäevas. Aga seegi number on võrreldes kevadega väga suur.

Matemaatiline mudel pakub 26. septembriks 50-protsendilise tõenäosusega ka väikseimat võimalikku numbrit – 320 nakatumist ööpäevas, aga seegi number on pea poole võrra suurem kui kevadine rekord 211.

Solanpää väitel võib valitsus seada küll eri piiranguid, aga on vaid üks võimalus, kuidas nakatumised kontrolli alla saada – see on inimeste endi käitumine, mis peab muutuma. Vastasel korral läheb asi väga hulluks.

Mudeli usaldusväärsust mõjutab ka praegune koroonatestide tegemise umbe jooksmine, mille tõttu võib testide tulemustes olla sees ajaline nihe. Testide tulemustes võib ajaline nihe olla terve nädal ehk täna tehtud testide tulemused saabuvad alles nädala pärast. Mudel arvestab aga juba tuvastatud nakatumistega.

Viivituste tõttu võivad ametlikud andmed olla tegelikkusest väiksemad ja olukord võib tegelikkuses olla juba palju hullem. Teisest küljest tuleb arvestada, et kui enamus neist nakatumistest on välismaalt sisse toodud, siis pole Soome-sisene nakatumine veel eriti suur. Kui piiriülene liikumine väheneb, võib mudel muutuda.

Tampere teadlased on kõrvutanud omavahel ka kevadist prognoosi ja tegelikku olukorda, kus mudeli järgne prognoos nakatumiste kohta oli kohati väiksem kui tegelik olukord. See tuli sellest, et mudel arvestab üldist trendi, aga tegelikkuses oli mõnel päeval uusi nakatumisi rohkem ja teisel päeval vähem.

COVID-19 in Finland

Analysis and modeling of the epidemic in Finland.

(Külastatud 5,684 korda, 4 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid