Soome koroonavaktsiini hakatakse lähipäevil testima – kiirematest ollakse pool aastat maas, aga see võib olla eelis

Lähipäevil hakatakse testima kolme Soome professori välja töötatud koroonavaktsiini. Esialgu tehakse katseid loomadel ja kui need on lootustandvad, siis liigutakse edasi inimkatsetega.

Soome koroonavaktsiini projekti juhtiv Helsingi ülikooli viroloogia professor Kalle Saksela ütles, et vaktsiin võiks olla kasutusvalmis järgmise, 2021. aasta sügisel, vahendab Yle.

Koroonavaktsiini töötatakse välja ka Tampere ülikooli juures, aga Helsingi ülikoolist jäädakse maha ning see saab valmis hiljem. Rahvusvaheliselt ollakse Soomest praegu pool aastat ees, aga professor Saksela väitel pole ükski vaktsiin veel valmis ning väljatöötamise juures võib ette tulla probleeme. Seetõttu pole mõtet laborikitleid veel nurka visata, kui võidujooksus ei olda esimeste hulgas.

Vaktsiin peab olema tõhus ja turvaline. See võib tunduda lihtne eesmärk, aga praktikas on seda väga raske saavutada. Võib juhtuda, et enne katsetuste lõppu tunnistatakse vaktsiin kas ebaefektiivseks või turvalisuse koha pealt puudulikuks. Siis tuleb vaktsiini väljatöötamisega uuesti nullist alustada.

Seetõttu on oluline, et on olemas muid uuringuid ja projekte. Pole probleemi, kui Soome professorite Kalle Saksela, Seppo Ylä-Herttuala ja Kari Alitalo vaktsiin saab valmis alles aasta pärast.

Ka Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi kantsler Kirsi Varhila leiab, et soomlaste töö ei lähe raisku. Praegu kõige kaugemale jõudnud vaktsiinide puhul on lahendamata rida küsimusi, näiteks see, kui tõhus on see eri vanusegruppides. Võimalik on variant, et tuleb kombineerida omavahel mitut vaktsiini.

Vaktsiiniga kõige kaugemale jõudnud USA firma Moderna on alustanud inimkatseid 30 000 inimese peal. Firma aktsiahind on kerkinud 480 protsenti. Oxfordi ülikooliga koostööd tegev Rootsi-Briti firma Astra Zeneca on saanud positiivseid tulemusi väikse katsegrupi peal. Aktsia hind on aastaga kerkinud 30 protsenti.

Venemaa on teatanud, et neil on vaktsiin valmis juba nüüd suvel, augustis. Soome vaktsiiniuuringute keskuse juht Mika Rämet avaldas arvamust, et Euroopas ei antaks sellele vaktsiinile müügiluba, sest seda on katsetatud vaid mõne tuhande inimese peal.

Kõige kaugemale jõudnud vaktsiinide puhul on teadmata nende antava kaitse kestus. Selleks, et nad toimiks on vaja vaktsineerida mitu korda. Siis kerkib vaktsiinide tootmise vajadus mõne miljardi asemel 2-3 korda.

Lisaks on probleemne vaktsiinide tootmine ning mõnede vaktsiinide puhul ei jõuta neid toota miljardites, vaid kümme või sada korda vähem. Muidki üllatusi võib ette tulla. Vaktsiine testitakse tervete täiskasvanute peal ja võib juhtuda, et need ei tööta vanurite ja laste peal.

Pudelikaelaks on saamas miljardite vaktsiinidooside valmistamine. Soomes lõpetati vaktsiinide tootmine 2003. aastal, kuna seda peeti liiga kalliks. Pärast seda on tehnoloogiad muutunud ja hind langenud. Professor Saksela väitel suudaks Kuopios asuv ettevõte Finvector toota Soome vajaduse nn vektortehnoloogiat kasutades. Ühe vaktsiini tootmise kulu oleks sentides kuni mõni euro. Finvectori asutaja on professor Seppo Ylä-Herttuala. Ta on ettevõttes väikeosanik, enamus kuulub Briti ettevõttele Trizell. Finvectoril on ravimite tootmise luba ja loa saamine vaktsiini valmistamiseks ei tohiks olla probleem.

Kantsler Varhila ütles, et kuigi ta ei tunne vaktsiinide valmistamise tehnoloogiat ja kulusid, siis peab ta võimalikuks Soomes välja töötatud vaktsiini kasutamist. Samuti on võimalik vaktsiini tootmine Soomes. Professor Saksela väitel aga pole vaja tootmist rajama hakata, kuna see on juba olemas. Vektorvaktsiinide tootmiseks on Soomes eeldused olemas. Tootmisvõimsus on piisav Soome vajaduste katmiseks. Pole üldse kindel, et praegu mujal maailmas välja töötatavaid vaktsiine üldse Soome jätkub. Võimalik on ka see, et Soomes toodetakse vaktsiine välismaise litsentsiga.

Professor Saksela arvates oleks võinud kevadel peale pandeemia puhkemist koondada Soomes vaktsiini väljatöötamiseks jõud, nii valitsuse, teadlaste kui järelvalve poole pealt, aga seda ei sündinud. Probleemiks on ka see, et sotsiaal- ja terviseministeerium on jagatud kahe ministri vahel ning vastutus hajub. Ministrid Aino-Kaisa Pekonen ja Krista Kiuru on praegu puhkusel, nende asemel vastab küsimustele kantsler Varhila.

Praegu on nii Soomes kui mujal välja töötatavad koroonavaktsiinid veel ühe pulga peal, aga see ei pruugi nii jääda, sest katsetused on kallid. Viimane inimkatse maksab vähemalt 20 miljonit eurot. Tavaliselt ostetakse see teenus sisse ja mida rohkem raha, seda laiapõhjalisema uuringu saab teha ja seda kiiremad on tulemused. Soome projekti puhul pole aga teada, kust saadakse vaktsiiniuuringuteks vajalik raha. Projekt sai esialgu Soome Akadeemialt toetust 1,9 miljonit eurot.

Soomes on koroonavaktsiini soetamiseks pandud kõrvale 110 miljonit eurot. Sellest ei piisa aga kogu rahva vaktsineerimiseks. Moderna ühe vaktsiini hind võib olla 25 dollarit. Soome jaoks tähendaks see 125 miljonit eurot, kui tahetakse kõiki vaktsineerida.

Suomalainen koronarokote otetaan testeihin lähipäivinä – nopeimmista ollaan puoli vuotta jäljessä, mutta se voi olla etu

Professori uskoo, että ensimmäinen koronarokote saa myyntiluvan tänä vuonna, mutta Suomeen sitä ei ehkä saada riittävästi. Suomalaisessa koronarokotteen tutkimuslaboratoriossa otetaan lähipäivinä merkittävä harppaus. Kolmen suomalaisprofessorin hankkeessa edetään tositoimiin, kun koronaviruksen nujertamista aletaan tutkia eläinkokeissa. Eläinkokeiden tulokset puolestaan määräävät, milloin ja missä laajuudessa edetään ihmisillä tehtäviin kokeisiin.

(Külastatud 732 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid