Välismaalt tulnud mees töötas Soomes 3 aastat söögikohas 60-70 tundi nädalas, aga ületundide eest kordagi ei makstud.
Välismaalt seoses tööga Soome tulnud mees sai kontakti uue tööandjaga juba oma kodumaal. Mehele lubati tööd söögikohas ja ta arvas, et pääseb Soome parema elu peale, vahendab MTV.
Läks aga teisiti. Tööandja ei rääkinud, et mees peab töötama 60-70 tundi nädalas ja ületöö eest ei maksta. Soome tuleku eest pidi mees maksma lisaks lennupiletitele veel 5000 eurot lisaks.
Mees räägib, et palka ei saanud ta pikka aega. Ta töötas hommikust õhtuni neli kuud, aga palka ei saanud. Pärast nelja kuud hakkas mees palka saama, aga ületundide eest ei makstud. Tööandja hakkas eri lubade uuendamise eest raha välja pressima. Vahetevahel tuletas tööandja meelde, et töötaja võidakse ka kodumaale tagasi saata.
Kui tööandjal paluti maksta normaalset palka, siis öeldi, et eluase võidakse maha müüa ja siis tuleb Soomest ära minna. Mees ja tema töökaaslane said aru, et midagi on valesti, aga abi saamine oli raske. Tööandjad nõustasid neid kõiges ja rääkisid, et kui tekivad probleemid, kaotavad töötajad oma tööload.
Soome kuritegevuse ohvrikeskuse (Rikosuhripäivistys) info kohaselt on selle mehe juhtum kahjuks tavapärane. Keskusel on praegu 350 sellist klienti, kes on sattunud inimkaubanduse või sarnase tegevuse ohvriks. Ligi 250 on ära kasutatud töö juures ja ülejäänud on seksuaalse ärakasutamise, sundabielu või kuriteole sundimise käes kannatanud. Vähesed saavad abi, sest uurimine kestab pikalt ja politseil pole piisavalt kogemusi. Käesoleval aastal on Helsingi politsei keskendunud ühele juhtumile.
Loos kirjeldatud mees pääses olukorrast, kui lahkus töölt ja leidis töö teises söögikohas. Sõber soovitas pöörduda ohvrikeskuse poole ja nüüd uurib asja ka politsei. Politsei on avaldanud soovi mehega rääkida.
Vana töö põhjustas mehele terviseprobleeme ja unetust. Nüüd töötab ta uuel kohal 30-33 tundi nädalas ja elu tundub ilusam. Ta töötab heas söögikohas ja tööaeg on normaalne. Ta loodab, et vana tööandja asja uurimine edeneb.
