Narkolepsiat põhjustanud vaktsiini Pandemrix koostises olnud abiainet on lisatud ka uutesse väljatöötamisel olevatesse koroonaviiruse vaktsiinidesse.
Ravimifirma Glaxo Smith Kline (GSK) on näiteks sõlminud kokkuleppe abiaine AS03 tarnimiseks vaktsiinivalmistaja Sanofi koroonavaktsiinide tarbeks. Mitmed riigid nagu Suurbritannia on valmistunud Sanofi vaktsiini otsmiseks. Euroopa Liit peab samuti Sanofiga vaktsiini omandamise osas läbirääkimisi, vahendab Helsingin Sanomat.
Lisaks on GSK sõlminud kokkuleppe näiteks Hiina vaktsiinifirmaga Clover. GSK abiaine võib tulla kasutusele vähemalt 7 koroonavaktsiini juures.
Aasta 2009. seagripi epideemia ajal avaldus narkolepsia paljudel inimestel, kes olid saanud sama abiainet sisaldavat Pandemrixi vaktsiini. Narkolepsiat esines palju Soomes, Rootsis, Norras, Suurbritannias, Iirimaal ja Prantsusmaal.
Mehhanismi, mis vaktsiini puhul narkolepsia käivitas veel päris hästi ei teata. Arvatakse, et mõju avaldasid vaktsiinis olevad antigeenid ehk viiruse osad, mitte abiaine. Seagripi ehk viiruse H1N1 vastu töötati välja kolm vaktsiini, millest Pandemrixi puhul kasutati abiainet AS03. Sama abiainet kasutati ka Kanadas vaktsiinis Arepanrix, mis aga narkolepsiat ei põhjustanud.
Teist tüüpi abiainet MF59 kasutati seagripi vaktsiinis Focetria ja selle puhul samuti narkolepsiat ei esinenud.
Soomes on kümme aastat uuritud, miks Pandemrix põhjustas lastel ja noortel massiliselt narkolepsiat ning uuringu tulemusi pole veel avaldatud. Küll on aga teada, et vaktsiinis olevad viiruse osad käivitasid autoimmuunhaiguse. Inimese immuunsüsteem hakkas vaktsiini tulemusel organismi ründama. Aju hüpotalamuses hävisid rakud, mis toodavad hüpokretiini ehk oreksiini. Hüpokretiin omakorda tagab inimese virgutusvõime. Kui seda pole, siis vajub inimene päeva ajal unne. Lisaks võivad lihased ootamatult kaotada oma toonuse.
Soome teadlased on mures ka abiaine AS03 pärast, millel võib samuti olla roll narkolepsia tekkel. Tegemist on väga tõhusa ainega. Abiaine eesmärk on tekitada süstimise kohas ärritus ja põletik, mis peaks tekitama organismis piisava reaktsiooni vaktsiinis leiduva viiruse vastu.
Abiaine AS03 koostises olevad ained pole samas eriti ohtlikud. Näiteks skvaleeni sisaldab ka oliiviõli. Lisaks on seal alfatokoferooli, mis on E-vitamiin, ja polüsorbaati, mis on seebilaadne rasva lahustaja. Seda kasutatakse toiduainetööstuses näiteks jäätise kohevamaks muutmiseks.
Pandemrixis kasutati abiainet rohkem, kuna suure nõudlkuse tõttu oli puudus viiruse H1N1 proteiinist. Seda pandi vaktsiini vaid neljandik tavapärasest kogusest ning mõju võimendati abiaine abil. Seetõttu arvatakse, et abiainel oli roll narkolepsia tekkel.
Soomes tuvastati, et kõigil, kel avaldus vaktsineerimise tagajärjel narkolepsia oli selleks geneetiline eelsoodumus. Soomlastest on selline eelsoodumus 28 protsendil.
Pandemrixi ja lisaaine AS03 tootjafirma GSK on ümber lükanud seose vaktsiini ja narkolepsia tekke vahel. Süüdlaseks toodi seagripi viirus H1N1. GSK väitel on vähetõenäoline, et sama asi kordub COVID-19 vaktsiiniga.
GSK viitab Hiina uuringule, kus inimesi ei vaktsineeritud, aga seagripi tagajärjel kasvas sealgi narkolepsiasse haigestumine. Mujal maailmas pole aga sarnast narkolepsia kasvu täheldatud. Ühes 2019. aasta uuringus aga peetakse tõenäoliseks, et narkolepsia võis põhjustada viiruse ja vaktsiini koosmõju. Norra uuringu kohaselt oli narkolepsia oht suurem neil, kes olid jõudnud enne vaktsineerimist seagripiga nakatuda. Soome uuringus aga tuvastati vaid viiel protsendil pärast vaktsineerimist narkolepsiasse haigestunud lastel eelnev kokkupuude seagripiga.
Soome pole veel koroonaviiruse vaktsiini välja valinud, vaid osaleb Maailma Terviseorganisatsiooni WHO ja Euroopa Liidu hangetes. Praegu pole veel teada, millised vaktsiinid osutuvad tõhusateks ja ohututeks, mis saavad ravimiametkondade loa ja mida saab tootma hakata. Sanofi ja GSK vaktsiin pole tõenäoliselt esimeste hulgas. AstraZeneca on juba alustanud tootmist ja kavatseb saada müügiloa veel käesoleva aasta jooksul. Abiainetest aga ilmselt ei loobuta teistegi koroonaviiruse vaktsiinide puhul, näiteks abiainet AS03 on USA ladudes miljoneid annuseid.
Vaktsiinides on vaja abiaineid kasutada, kuna muidu pole vaktsiin piisavalt tõhus, seda eriti vanemaealistel. Kuivõrd vaktsiini tuleb korraga toota sadu miljoneid lühikese ajaga, siis kasutatakse antigeeni mõju tõhustamiseks abiaineid.
https://www.hs.fi/tiede/art-2000006568979.html
