Rootsi teadlased hoiatavad maailma oma riigi koroonastrateegia eest: Ärge tehke nii, see ei tööta!

„Oleme näidanud muule maailmale seda, kuidas tapva nakkushaigusega ei tohi käituda,” kirjutavad Rootsi teadlased väljaandes USA Today avaldatud arvamusloos.

Kõigis riikides, kus koroonameetmed olid leebed, on viirus teinud tugevat laastamistööd, nii ka Rootsis. 10,23 miljoni elanikuga Rootsis on koroona tagajärjel surnud üle 5600 inimese ja nakatumisi on tuvastatud üle 78 000.

Suhtes rahvaarvu on Rootsis surnud koroona tagajärjel rohkem inimesi kui USA-s. Rootsis on 566 koroonasurma miljoni elaniku kohta, Ühendriikides on vastav number 425. Taanis on see number 102, Soomes 59 ja Norras 45.

Väljaandes USA Today eile teisipäeval avaldatud arvamusartiklile on alla kirjutanud 25 Rootsi arsti ja teadlast. Artikkel kannab pealkirja: „Rootsi lootis, et karjaimmuunsus piirab COVID-19. Ärge tehke nagu meie. See ei tööta.”

Artiklis väidetakse, et Rootsi terviseameti koroonastrateegia motiiv on jäänud selgusetuks. Rootsi teadlased märksid, et mõned riigid üritasid algul teha nagu Rootsi, aga loobusid sellest kiiresti, kui surmade arv hakkas kasvama. Rootsi on aga jäänud oma strateegiale kindlaks.

Üks põhjus Rootsi käitumisele on artikli autorite väitel see, et Rootsis on loodetud, et karjaimmuunsus hakkab ühel hetkel viiruse levikut piirama ning viiruse uute lainete pärast pole vaja enam muretseda.

Mitmed ametivõimud, kaasa arvatud Maailma Terviseorganisatsioon on aga Rootsi stiilis läbi haigestumiste karjaimmuunsuse saavitamise hukka mõistnud. Rootsi enda uuringud pole samuti näidanud, et karjaimmuunsusest oleks olnud abi. Praegu on vaid ligi 10 protsendil rootslastest antikehad koroona vastu. Stockholmis on see number 17,5-20 protsenti.

Rootsi teadlased kirjutavad, et on võimalik, et Rootsi terviseamet tõesti uskus, et Rootsi tee on parem kui see, mida kasutasid riigid, kus kehtestati karmimad piirangud. Võibolla see, aga mitte karjaimmuunsus on põhjus, miks Rootsi jäi kindlaks oma valitud strateegiale. Samuti on võimalik, et muutust ei tahetud teha, kuna siis oleks tunnistatud oma vigu ja võetud vastutus tuhandete tarbetute surmade eest.

Rootsi arstide ja teadlaste arvates võib Rootsit kasutada kui eeskuju, aga mitte selles tähenduses nagu Rootsis algul arvati. Rootslased võivad olla kontrollgrupiks, et selgitada välja, kui tõhus on olnud koroona puhul vabatahtlik karantiin ja leebed piirangud võrreldes agressiivse testimise, koolide ja teenuste sulgemise, nakkuse jälitamise ning näomaskide kasutamisega.

Rootsi arstid ja teadlased kirjutavad, et Rootsi strateegia on toonud kaasa surmad, kannatused ja kurbuse, millele lisaks pole mingeid viiteid selle kohta, et Rootsi majandusel oleks läinud teistest paremini. Praeguseks on Rootsi näidanud kogu maailmale, kuidas tapva nakkushaiguse puhul ei tohiks talitada.

Lõpuks haigus taandub, mõeldakse välja uued ravimeetodid ja see vähendab suremust. Loodetavasti tuleb ka vaktsiin. Kuni selle ajani tuleb vastu pidada, aga ärge tehke nii nagu rootslased – sellise sõnumiga lõppeb Rootsi arstide ja teadlaste artikkel.

Rootsi peaepidemioloog ja koroonastrateegia autor Anders Tegnell märkis veel juunikuu lõpus, et Rootsi on teinud kõik õigesti ja midagi muuta pole vaja. Koolide sulgemine oleks tema arvates olnud halb lastele ja suurendanud lapsevanematel stressi. Tegnell eitas, et strateegia eesmärk oli hoida riigi majandust.

Sweden hoped herd immunity would curb COVID-19. Don’t do what we did. It’s not working.

Sweden has often been considered a leader when it comes to global humanitarian issues, regarded as a beacon of light in areas such as accepting refugees and working against global warming. In the COVID-19 pandemic, Sweden has also created interest around the world by following its own path of using a “soft” approach – not locking down, introducing mostly voluntary restrictions and spurning the use of masks.

 

(Külastatud 6,023 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid