Rootsi peaepidemioloog ja riigi juhtiv koroonastrateeg Anders Tegnell tunnistas, et karjaimmuunsust Rootsis ilmselt ei saavutata, aga nakatumiste arvu langus näitab valitud tee õigsust.

Rootsis on koroonaga nakatumiste arv hakanud juulikuus kiiresti langema. Karjaimmuunsust on aga raske tuvastada, kuna viiruse läbipõdemisel saadud immuunsuse ulatuse ja kestuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, vahendab Yle.

Koroonasurmade arv on Rootsis samuti langenud ja nüüd on päevas vaid üksikud koroonasurmad. Viimase 10 päeva jooksul on Rootsis registreeritud keskmiselt 3 koroonasurma päevas. Kahel viimasel päeval pole Rootsis registreeritud ühtegi koroonasurma.

Uute koroonaga nakatumiste arv on Rootsis olenevalt päevast olnud 20-430. Suvepuhkuselt naasnud Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell peab Rootsi praegust olukorda õnnestunud koroonastrateegia tulemuseks. Tema väitel näitab Rootsi praegune edu seda, et nakkuse ärahoidmiseks pole vaja ühiskonda sulgeda.

Tegnell ütles, et Rootsis langeb nakatumine samamoodi kui neis riikides, kus kehtestati karmid piirangud. Tema väitel on Rootsis saavutatud sama tulemus meetmetega, mis on inimeste elu vähem mõjutanud.

Samas on Rootsis neli piirangut, mis inimeste elu mõjutavad: need on vanadekodude külastuse ja üle 50 inimesega kogunemiste keeld, piir on suletud väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele reisijatele. Lisaks tuleb söögikohtades hoida vahet, tellida tuleb leti ääres.

Kuigi Rootsi praegune olukord tundub ilus, siis on kogupilt väga sünge. Rootsis on tuvastatud üle 78 000 koroonaga nakatumise, peaaegu samapalju nagu Hiinas, ja koroonasurmade arv on üle 5600, rohkem kui Hiinas ametlikult.

Rootsis on arvatud, et suure nakatumiste arvu tõttu saavutati seal karjaimmuunsus. See saavutatakse siis, kui suur osa inimestest on haigusega kokku puutunud. Tegnell arvab, et praeguse nakatumiste arvu languse taga ongi immuunsuse suurenemine. Ta ei nimeta seda otseselt karjaimmuunsuseks. Tegnell ütles, et Rootsis on arvatavasti juba suurel hulgal immuunseid inimesi, mistõttu haigus enam nii kiiresti ei levi.

Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek hoiatab, et koroona läbipõdenute immuunsuse kohta veel täpsemad andmed puuduvad. See, kui ulatuslik ja pikaajaline see immuunsus on vajab veel uurimist. Loodetakse, et karjaimmuunsus koroona vastu saavutatakse vaktsineerimisega. Vaktsiini veel pole, aga neid töötatakse välja mitmetes riikides.

Stockholmis on inimestel antikehad koroona vastu ligi 17 protsendil, Göteborgis ja Malmös 9-10 protsendil, mujal piirkondades aga vaid paaril protsendil elanikest. Karjaimmuunsuse jaoks on vaja immuunsust haiguse suhtes ligi 60 protsendil elanikest. See tähendab, et Rootsis ollakse karjaimmuunsusest veel kaugel.

Rootsis juuni lõpus avaldatud Karolinska ülikooli ja instituudi uuringust tuleb välja, et immuunsus koroona vastu võib olla laiem kui näitavad antikehade testid. Uuringu järgi on haiguse kergel kujul või sümptomiteta läbi põdenutel organismis nn T-rakud, mis annavad immuunsuse, aga mis antikehade testides välja ei tule. T-rakud hävitavad organismis võõraid ja viiruse poolt nakatunud rakke ning moodustavad sellega olulise osa immuunsüsteemist.

Uuringu järgi on T-rakke omavaid inimesi kaks korda enam kui koroona vastu antikehasid omavaid inimesi. Uuringu valim oli aga väike, vaid 200 inimest. Rootsi terviseameti direktor Johan Carlson aga arvas, et selle vaatamata võib ligi 40 protsendil Stockholmi elanikest olla antikehade või T-rakkude kujul immuunsus koroona vastu. Ta samas väidab, et see hinnang põhineb rohkem sisetundel kui uuringutel. Ta tunnistab, et T-rakkude esinemise ulatust pole võimalik kindlaks teha. Uuringute põhjal on T-rakkude immuunsus sama ulatuslik kui antikehade immuunsus. See tähendab, et immuunsus võib olla suurem kui arvatud.

Stockholmi ülikooli matemaatikud Tom Britton ja Pieter Trapman on välja arvutanud, et karjaimmuunsuse saavutamiseks piisab, kui immuunsus on 40-45 protsendil elanikest. Nende uuring on avaldatud teadusajakirjas Science.

Varem on arvatud, et karjaimmuunsuse jaoks on vajalik 60 protsendi elanike immuunsus. Samas märgib Britton, et see hinnang põhineb vaktsineerimisel, mitte haiguse läbipõdemisel. Ajakirjas Life Science Sweden avaldatud uuringus märgib Britton, et haiguse tulemusel on immuunsust rohkem neil, kes on ühiskonnas aktiivsemad ja võivad nakatuda, seetõttu on selline immuunsus efektiivsem ja karjaimmuunsuse jaoks on vaja vähem immuunseid.

Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek peab 40 protsenti usutavaks, aga oluline on ka nakatumise kordaja ehk R0. Leetrite puhul on R0 15-20, tavalise gripi puhul 2. See tähendab, et leetrite puhul peab olema immuunsus 95 protsendil inimestest, aga gripi vastu aitab ka vähesem immuunsus ja vaktsineerimine. 40 protsenti tundub koroona puhul reaalne, kuna selle R0 pole samuti väga kõrge, maksimaalselt kuni 5. Samas aga ei teata koroona puhul veel kõike, näiteks seda, kui kaua immuunsus kestab. Leetrite puhul on immuunsus eluaegne.

Rootsi terviseameti hinnangul kestab immuunsus koroona vastu 6 kuud. Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek märgib, et immuunsuse kestuse kohta info puudub. Antikehade uuringud on näidanud, et antikehade arv langeb kiiresti 2-3 kuu jooksul pärast haigestumist. Samas lisandub T-rakkude immuunsus. Loodetakse, et kui inimene teist korda koroonaga nakatub, siis rakud mäletavad seda ja inimene põeb haigust kergemini. Samas pole teada, kas ja kui paljudel see nii on.

Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et kuigi karjaimmuunsust pole ja seda võibolla kunagi ei tulegi, siis on ühiskonnas olemas teatud immuunsus, millel on tähendus. Tegnelli väitel viitab immuunsuse olemasolule nakatumiste arvu vähenemine. Kui tuleb teine laine, siis ei kavatse Rootsi terviseamet sulgeda koole ega söögikohti, nagu seda paljudes teistes riikides on tehtud. Seetõttu loodetakse Rootsis, et koroona teine laine kulgeb seal kergemini. Tegnelli väitel on koroona vastu immuunsus olemas palju suuremal hulgal rootslastel kui näiteks norralastel.

Rootsis on koostatud kolm eri mudelit, kuidas kulgeb koroona järgneva 12 kuu jooksul. Null-mudeli järgi väheneb nakatumine ja koroonasurmade arv on 1108. Mudeli nr 1 järgi esineb Rootsis koroonakoldeid ja mudeli nr 2 järgi hakkab nakatumine taas kasvama. Mudeli 1 järgi on koroonasurmade arv 12 kuu jooksul 3247 ja mudeli 2 järgi 4400. Peaepidemioloog Tegnell arvab, et areng kulgeb null-mudeli ja 1. mudeli vahepeal. Ta on seisukohal, et nakatumiste koldeid tuleb, aga kui palju, see on veel lahtine.