Soome pere tellis veebi kaudu jaaniajaks suvila, aga sai petta

Soomlanna Katrina pere leidis tori.fi veebist jaaniajaks suvila ja maksis selle eest ära, aga tegemist oli pettusega. Petiseks osutus üks Lapimaal elav mees.

Pere plaanis jaaniaja nädalavahetuse veeta Soome idaosas Mäntyharjus. Tori.fi veebist leiti sobiv koht. Kõik tundus täiuslik, vahendab Iltalehti.

Suvila asukoht oli Google Mapsis näha, pere sai juhised kohalesõidu ja võtme asumkoha info, samuti saadeti pilte. 1. mail maksti 180 eurot üürileandja eraisiku pangaarvele. Sel hetkel veel midagi kahtlast ei olnud. 1. juunil võttis üürileandja uuesti ühendust. Ta andis teada, et tulevikus üüritakse suvilat firma kaudu, mistõttu palus kogu summa kanda eraisiku arvele. Üürileandja lasi hinda veidi alla. Pere maksis kogu summa ära.

Kahtlus tekkis siis, kui üürileandjana esinenud mees andis teada, et läheb tööreisile ja teda on raske kätte saada. Lõpuks süvenesid kahtlused siis, kui mehe telefon oli välja lülitatud. Siis helistas Katrina politseisse. Jutuajamine politseiga oli šokeeriv. Politsei küsis, mis kontonumbritele oli raha makstud. Kui politsei oli asja uurinud, siis sai selgeks, et nendele arevetele oli makstud üle terve Soome tuhandeid eurosid kümnete broneeringute eest.

Petiseks osutus üks Lapimaal elav mees. Katrina teeb asja kohta kuriteoteadet politseile. Lapi politseijaoskonnast kinnitati, et petis on 44-aastane Tornio mees. Sama isik on varemgi olnud seotud samalaadsete suvilapettustega. Petis sai tuhandeid eurosid kümnete pettuste abil.

Lapi politsei uurib lisaks üht juhtumit Kemis, kus on tegemist müügipettustega. Asju on pakutud müügiks interneti müügikeskkonnades tori.fi ja huuto.net. Müüjad on kasutanud vähemalt 14 eri valeidentiteeti. Kannatanud on üle terve Soome. Kaks pettustes osalenud isikut on kohtu otsusega vahi alla võetud.

Praegu on teada ligi 40 pettusekuritegu, aga tegelik number on ilmselt palju suurem. Inimesed ei tee alati pettuste puhul kuriteoteadet. Veebis võib pettuse ohvriks langeda nii müüja kui ostja. Tavaline viis müüja petmiseks on võltsitud maksekviitung või väljavõte. Pärast võltsitud tõendi saamist paneb müüja asja teele, aga raha kunagi ei saa.

Väljavõtteid võltsitakse pangast saadud blankettide abil. Seetõttu tuleb kviitungi koopiaid ja konto väljavõtteid põhjalikult uurida ning veenduda, et kõik kuupäevad ja nimed oleks õiged. Müüja saab olla veendunud, et kõik on õige, kui raha on laekunud kontole või reaalajas veebiteenustele nagu MobilePay või Pivo.

Veebist ostmisel on kasulik uurida müüja profiili. Pettusele võivad viidata müüja soov teha kiiresti kaupa ja soovimatus anda lisainfot. Müüjad tahavad sageli ettemaksu, aga seda ei tohiks teha enne asja nägemist. Kõigil juhtudel on asja vahetu nägemine ja selle seisundi hindamine kindlaimad viisid pettuste ärahoidmiseks. Vajadusel saab kasutada Google’i pildipõhist tõlketeenust.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/b1acc76a-bded-45f8-8d19-466dce52a550

Kommentaarid
(Külastatud 659 korda, 1 külastust täna)