Helsingi ülikooli immunoloogia professori Seppo Meri arvates Soome koroona teist lainet ei jõuagi, kuna inimesed on valvsad.

Professori väitel on head uudised viiruse suhteliselt aeglane muteerumine ning antikehade teke neil inimestel, keda on korralikult uuritud, vahendab Yle.

Praegu on uue koroonaviiruse kohta teada juba nii palju, mille põhjal arvab professor Meri, et Soome viiruse teist lainet ei jõuagi. Täit kindlust veel pole, aga viirust on õpitud paremini ära tundma ning selle levikut on õpitud piirama.

Professor Meri kiidab soomlasi selle eest, et ohutusnõudeid on korralikult järgitud. See on olnud väga oluline ning on oluline ka edaspidi, kuigi paljud inimesed on piirangutest tüdinud.

Professori väitel on praegu olukord Soomes väga hea, aga see võib muutuda, kui inimesed enam ohutusnõudeid ei järgi. Praegu on suurim oht see, kui keegi toob viiruse välismaalt ilma enda teadmata. Kriitiline olukord tuleb sügisel, kui lõppevad täiskasvanute ja koolilaste puhkused. Üks koroonaviirusega nakatunud inimene võib vales kohas olles enda teadmata põhjustada jätkuvalt epideemia. Aga ka sellele ohule on õpitud vastu seisma ja epideemiat kontrollima.

Kui ilmneb, et teine laine võib puhkeda, siis kehtestatakse taas piirangud, märgib professor Meri. Üksikuid puhanguid võib tulla, aga suurt lainet ilmselt mitte, leiab professor Meri. Aga seda näitab aeg.

Rootsi valis epideemia puhkedes teise tee kui Soome. Karjaimmuunsuse saavutamine polnud Rootsi ametlik poliitika, aga selle poole pürgiti. Nüüd on aga selgunud, et see poliitika pole andnud soovitud tulemusi. Koroonaohvreid on Rootsis neli korda rohkem kui kõikides teistes Põhjamaades kokku.

Karjaimmuunsus tekib vaid läbi nakatumiste või siis vaktsiinide abil. Uue koroonaviiruse vastu veel vaktsiini ei ole.

Professor Meri väitel on organismil iseõppiv ehk adaptiivne immuunsüsteem. Selle osad on T- ja B-rakud ehk lümfotsüüdid, valged verelibled. T-rakud käivitavad immuunreaktsiooni ning panevad B-rakud tootma antikehi.

Abistavate T-rakkude kõrval käivituvad ka tapja-T-rakud. Neid on vaja, kui mikroobid pääsevad raku sisse. Tapja-T-rakud hävitavad nakatunud rakud, et viirus ei saaks levida ja teisi rakke nakatada. Seeläbi ohverdatakse organismi rakke, aga sellega koos hävivad ka viirused. Kui tapja-T-rakud on oma töö teinud, siis on vaja veel ärahoidja-T-rakke, et immuunreaktsioon lõpetada.

Immuunsuse kestus sõltub haigusest. Näiteks leetrite puhul kestab immuunsus eluaeg. Samas näiteks HIV-ist organism lahti ei saa ja selle mõju piiramiseks on vaja võtta ravimeid.

Koroonaviiruse vastu tekib samuti teatud immuunsus. Tekivad antikehad ja abistavad-T-rakud. Tapjarakke aga pole kõigil tekkinud, see on professor Meri arvates erandlik. Kui tugev immuunsus koroona vastu tekib ja kaua see kestab, võib praegu vaid aimata.

Nendel, kes on põdenud nn külmetushaigust ehk hooajalist koroonaviirust, on saanud teatava immuunsuse uue koroonaviiruse vastu. Siis põeb inimene koroonaviirust kergemal kujul või üldse ilma haigusnähtudeta. Lastel on immuunsus ergas, mis kaitseb neid eri tõbede vastu. Vanusega aga tekivad inimesel antikehad. Samas on vanematel inimestel vähem neid rakke, mis oleks võimelised uute haigustekitajatega võitlema. See võib olla põhjus, miks uue koroonaviirusega on lastel ja noortel vähem raskeid juhtumeid kui täiskasvanutel.

Uue koroonaviiruse vastu on loomisel mitmeid vaktsiine, Maailma Terviseorganisatsiooni WHO värske ülevaate põhjal on neid 133. Osa neist põhinevad viiruse nukleiinhappel ehk RNA-l. Seda kasutatakse niisama paljalt või pakendatuna adenoviirusesse. Kergeid hingamisteede nakkusi põhjustav adenoviirus on nö vektorviirus. See võib tungida rakku, aga selle paljunemisvõime on pärsitud. Viiruse RNA-l ja adenoviirusel põhineb ka Oxfordi ülikoolis praegu loodav koroonaviiruse vaktsiin, millele on pandud palju lootusi.

Oxfordi vaktsiini kohta on teada, et see annab viiruse vastu teatud immuunsuse, aga pole teada, kas see on efektiivne. Tõenäoliselt on paremad need vaktsiinid, mis põhinevad nõrgestatud SARS-CoV-2 viirusel. Nõrgestatud viiruse puhul on sellelt võetud toime ja paljunemisvõime ning sellise nõrgestatud viirusel põhineva vaktsiiniga on Hiinas saadud positiivseid tulemusi ahvidel.

Mõnedes vaktsiinides kasutatakse muid elus viiruseid, näiteks leetrite vaktsiinis olevat viirust, kuhu on lisatud SARS-CoV-2 geene. Siis kaitseb leetrite vaktsiin ka koroonaviiruse eest. Vaktsiini puhul on lisaks efektiivsusele oluline ka selle ohutus. Seetõttu on vaja vaktsiini testida, aga see võtab aega. Paradoks võib olla ka see, et kui epideemia vaibub, siis pole inimesi, kelle peal vaktsiine proovida. Seetõttu on oluline, et vaktsiin töötataks välja võimalikult kiiresti.

Haiguse kiire hääbumine on teisest küljest hea, aga tuleviku tarbeks oleks ikkagi vaktsiini tarvis. Arvatavalt kandub loomadelt inimestele tulevikus veel üle koroonaviiruseid,. mille vastu on vaja vaktsiini. Varem on uute koroonaviirustega nakatunud üksikud inimesed aga nüüd puhkes üleilmne epideemia. Loomadel on kokku ligi 20 000 eri liiki koroonaviiruseid, mis võiks inimesi ohustada.

Koroonaepideemia aitab ka vaktsiinide väljatöötamist arendada, kuna see tegevusharu oli juba kadumas. Oldi arvamusel, et antibiootikumide ja muude ravimitega on võimalik haigusi ravida. Koroona näitas, et vaktsiine on vaja ka tulevikus.

https://yle.fi/uutiset/3-11387987