Soome isikukoodide reformi ette valmistav töögrupp tegi ettepaneku võtta alates 2027. aastal kasutusele uut tüüpi isikukoodid, kust ei selguks enam isiku vanus, sünniaeg, sugupool või muud isikuandmed.
Isikukoodide reformi eesmärk on ühtlasi tagada koodide piisavus, et tagada individuaalne kood kõikidele Soomes elavatele inimestele, samuti tagamaks isikute õigusi digitaliseeruvas ühiskonnas, märkis rahandusministeeriumi nõunik Sami Kivivasara.
Praegune Soome isikukood võeti kasutusele 1960ndatel aastatel, et kodanikke täpsemalt eristada kui lihtsalt nime alusel. Sellest koodist on saanud praeguseks paljude soomlaste identiteet. Üha enam kasutatakse isikukoodi ebaeesmärgipäraselt, mis on toonud kaasa identiteedivargusi ja pettusi.
Isikukoode peab jätkuma igale Soomes sündinud ja Soome elama asunud isikule. Praegune isikukood põhineb sünniajal, pärast mida tuleb sajand, millal inimene on sündinud. Siis tuleb kolmekohaline kontrollnumber, et samal päeval sündinud isikuid eristada. Viimasena tuleb kontrolltähis.
Kontrollnumbreid on iga päeva jaoks 900, millest pooled on mõeldud meestele ja pooled naistele. Eri sajandil sündinutele ei saa anda samu kontrollnumbreid. Kui midagi ette ei võeta, siis on varsti rohkem inimesi, kui mõnele päevale saab koode välja anda.
Isikukoode saab juurde teha mitmel moel, aga kõik need vajavad muudatust infosüsteemis. Sel võivad olla mitmesugused mõjud. Isikukoodide soopõhisusest loobumine annab võimaluse anda meestele naiste koode ja vastupidi. Iga sajandi jaoks võiks olla oma koodid, mis tähendab, et kontrollnumbrite arv suureneb. Kontrollnumbritele lisaks võidakse kasutada ka tähti. Seadusandlust saab muuta ka selliselt, et isikule võidakse anda järgmise päevaga seotud isikukood.
Isiku vanus ega sugu pole asjaajamises alati vajalik, aga oluline on isiku tuvastamine. Isikukoodi sidumine sünnipäeva ja sugupoolega viib selleni, et nende andmete muutmine muudab ka isikukoodi.
Praeguse isikukoodi puhul on mõned isikuandmed mittevajalikud, mille töötlemine on seadusevastane. Näiteks vanuse puhul võib see kaasa tuua diskrimineerimise. Sooline teave võib omakorda tuua kaasa probleeme neile, kelle välismus või sisemine veendumus ei vasta ametlikule sugupoolele, või on nad sugu vahetanud.
Inimesel on õigus hoida info oma vanuse ja soo kohta enda teada, samas on teave vanuse kohta teada seal, kus isikukoodi kasutatakse. Seadusandlus peab aga kõiki kohtlema võrdselt. Kuivõrd isikukood on ühiskonnas laialt kasutusel, võib üha rohkem ette tulla diskrimineerivaid olukordi.
