Ootamatu avastus: koroona polegi levinud nii laialt nagu arvatud, mis tähendab, et viirus on palju tapvam

Kuivõrd viimaste uuringute järgi pole koroonaviirus levinud nii laialt nagu seni arvatud, tähendab see, et viirus on palju tapvam kui seni arvatud. Antikehade testid näitavad, et asi on nn karjaimmuunsusest kaugel isegi seal, kus viirus on teinud palju laastamistööd.

Varem prognoositi, et viirus on levinud mitukümmend korda rohkem kui on tuvastatud haigusjuhtumeid. Mitmetes riikides tehtud uuringud aga näitavad, et tegelik nakatumiste hulk on arvatust palju väiksem, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome terviseameti antikehade uuringust on selgunud, et nakatunuid on kokku vaid kolm korda enam kui ametlikult tuvastatud nakatumisi. Antikehi on leitud vaid 2,8 protsendilt inimestest, aga kontrolltestide käigus on see hulk vähenenud 0,5 protsendini.

Varem on koroona kohta väidetud, et ametlikud nakatumised on vaid jäämäe tipp, aga tegelikkuses ei pruugi see üldse nii olla. Avastamata nakatumisi võib olla, aga mitte nii palju nagu seni arvatud.

Värske Taanis tehtud antikehade uuring näitab, et ainult 0,5-1,8 protsenti taanlastest on haiguse läbi põdenud. Samuti pole haigus levinud Rootsis nii laialt nagu seni arvatud. Varem prognoositi, et maikuu alguseks on Stockholmi piirkonnas nakatunud 26 protsenti elanikkonnast. Loodeti, et tänu sellele saadakse veidi karjaimmuunsust, mis takistab viiruse levikut. Värske uuringu põhjal on aga Stockholmi piirkonnas antikehad vaid 7 protsendil inimestest. Rootsi peaepidemioloogi Anders Tegnelli hinnangul on aga antikehad vähemalt 20 protsendil, kuna uuring kajastas varasemat aega. Tegnelli hinnangul kerkis seega pooleteise kuuga nakatunute hulk 7 protsendi pealt 20 protsendi peale, mis on vähetõenäoline.

Hispaanias, kus haigus on levinud kõige rohkem Euroopas leiti antikehad vaid 5 protsendil elanikest. Hispaanias võeti antikehade proovid 70 000 inimeselt. Piirkonniti on olukord erinev, näiteks Madriidi piirkonnas on antikehad 11 protsendil inimestest.

Prantsusmaal on samuti olnud palju koroonasurmasid, aga nakatumisi on väga vähe. Teadlased avaldasid teadusajakirjas Science, et nakatunud on vaid 4,4 protsenti prantslastest.

Väike nakatumiste arv näitab ühtlasi, et oodatud karjaimmuunsus on veel väga kaugel. Karjaimmuunsuse saavuitamiseks on vaja, et haigusega oleks kokku puutunud vähemalt 60 protsenti elanikkonnast. Enamasti saavutatakse karjaimmuunsus vaktsineerimistega.

Kui arvestada, et Hispaanias oli 5-protsendiline nakatumine aprilli keskpaigas ja selleks ajaks oli surnud 18 000 inimest, siis nõuab karjaimmuunsuse saavutamine ainuüksi Hispaanias üle 200 000 surma. Üheski riigis pole teadaolevalt seatud eesmärgiks karjaimmuunsuse saavutamist. Rootsi koroonastrateegia loodab osalt karjaimmuunsuse peale, kuigi sealgi on eesmärk hoida ära surmasid ja meditsiini ülekoormust.

Tampere ülikooli epidemioloogia professor Pekka Nuorti ütles, et Rootsi numbrid näitavad, et sealne suur surmajuhtumite hulk pole kaasa aidanud karjaimmuunsuse saavutamisele. Kuigi Rootsis loodetakse, et karjaimmuunsus saavutatakse juba 43 protsendi nakatumiste puhul, siis pole see üldse kindel.

Väike tegelik nakatumiste hulk ei näita üksnes seda, et karjaimmuunsus on veel kaugel. See näitab ühtlasi, et haigus on palju tapvam kui seni arvatud. Soomes on seni arvatud, et koroonaviiruse puhul on suremus 0,2 protsenti. Värskete uuringute järgi on aga suremus keskmiselt 0,75 protsenti, mida on neli korda enam kui soomlaste hinnang.

Koronavirus | Koronavirus ei olekaan levinnyt odotetusti, ja siksi virus voi olla luultua tappavampi

Koronapandemian kuluessa on esitetty monenlaisia arvioita siitä, miten virus on levinnyt väestössä. Suomessakin on yhdessä vaiheessa arveltu, että tartuntoja on Helsingin ja Uudenmaan sairaanhoitoalueella monikymmenkertainen määrä tiedettyihin tapauksiin nähden.

(Külastatud 3,596 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid