Värske uuring: koroonaviirus on kõige nakkavam vahetult enne haigustunnuste avaldumist ja pärast seda

Teadlased on teinud kindlaks, et koroonaviirus on kõige nakkavam vahetult enne haigustunnuste ilmnemist ja esimese haigusnädala jooksul.

Viirus paljuneb kiiresti ninas ja kurgus veel enne kui inimene üldse arugi saab, et on haige, selgub värskest uuringust. Oluline avastus on ka see, et inimene on väga nakkav juba enne haigustunnuste ilmnemist, vahendab Science News.

Saksamaal läbi viidud ja teadusportaalis medRxiv.org avaldatud uuringust tuleb välja, et viirus on kõige nakkavam enne haigusnähtude ilmnemist ja nädal aega pärast seda. Uuringus analüüsiti nakatunute ninast, kurgust ja rögast võetud proove.

Patsiendid tootsid ninas miljoneid viiruse osakesi, mida oli 1000 korda rohkem kui SARS-i puhul, leidsid Müncheni Schwabing haigla teadlased Clemens Wendtneri juhtimisel. See seletab asjaolu, miks uus koroonaviirus on nii nakkav.

Pärast 8. haiguspäeva leiti patsientidelt veel viiruse jälgi, aga nad polnud enam nakkavad. See näitas, et patsientide organism oli hakanud tootma antikehi, mis viirust hävitas.

Uuring on mitmes mõttes tähenduslik: see näitab ühtlasi seda, et inimeselt võetud proovidest viiruse leidmine ei tähenda, et inimene on nakkav. Teisest küljest näitab uuring, et inimene on kõige nakkavam siis, kui tal pole veel haigustunnuseid ehk ta ise veel ei tea, et on haige.

Ühtlasi näitab uuring seda, et pärast 10. haiguspäeva või nii ei kanna patsiendid enam nakkust edasi. Haiguse alguses on viirus põhiliselt ninas ja kurgus, hiljem liigub edasi kopsudesse. Viirusest ei leitud jälgi veres ega uriinis. Teadlased leidsid viiruse jälgi väljaheites, aga see polnud nakkav. See näitab, et viirus tõenäoliselt ei levi väljaheite kaudu.

Kõik uuritud 9 patsienti olid Saksamaal Stockdorfis asuva autotehnoloogia ettevõtte Webasto töötajad. Nad said haiguse ühelt meessoost kolleegilt, kes oli Saksamaal patsient nr 1. Tema sai haiguse omakorda ühelt Hiinast Shanghaist tulnud kolleegilt, kes käis jaanuaris Saksamaal. Nii patsient 1 kui Shanghai kolleeg levitasid viirust veel enne, kui neil ilmnesid haiguse sümptomid.

Pärast seda võeti proovid firma teistelt töötajatelt ning nad pandi Müncheni haiglas karantiini. Ühe juhtumi puhul patsient nr 1 lihtsalt aevastas ruumis ja sellest piisas nakatumiseks. Viirus levis ärikohtumistel, mis kestsid 60 minutit või 90 minutit, ilma füüsilise kontaktita, välja arvatud käepigistused. Sellest piisas paljude inimeste nakatumiseks.

Enamusel patsientidest oli köha, aga ainult kahel oli palavik. Enamus vaevustest olid leebed ja ühel juhul polnud üldse haiguse sümptomeid. Ühel patsiendil tekkis äge kopsupõletik. Kahel patsiendil oli äge nohu, lisaks oli neljal nina kinni, nii et nad ei tundnud lõhna ega maitset. Ajutist lõhna- ja maitsemeele kadu täheldati ka SARS-i patsientidel 2003. aastal. See näitab, et lisaks nina üles paistetamisele mõjutab viirus ka närvisüsteemi.

Patsientide organismid hakkasid tooma viiruse vastu antikehi 6-12 päeva pärast haigusnähtude ilmnemist. Vahetult pärast antikehade tootmist oli organismis jätkuvalt palju viiruse jälgi, aga viirus polnud enam nakkav.

Haiguse suur nakkavus varajases staadiumis näitab seda, et inimeste kokkusaamisi tuleks piirata. Samas näitab see seda, et karantiini pikkus võib olla lühem neile, kes on juba nakatunud. Varem arvati, et kui patsientide organismis on viirust veel mitu nädalat pärast nakatumist, siis nad on nakkavad. Praegu ei lasta patsiente enne haiglast välja, kuni nende proovid on viiruse osas täiesti puhtad.

Uuringut juhtinud Clemens Wendtner soovitab samas patsiente ikkagi kaks nädalat karantiinis hoida, kuna nii on kindlam. Võibolla piisaks ka 10 päevast, aga 14 päeva on kindluse mõttes parem.

Coronavirus is most contagious before and during the first week of symptoms

As sweeping efforts to contain the COVID-19 pandemic go into effect around the globe, researchers are starting to get hints of just when patients are most contagious.

(Külastatud 9,467 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid