Soome peaministri Sanna Marini naistepäevakõne ÜRO-s 6. märtsil 2020.

Peasekretär, ekstsellentsid, daamid ja härrad,

Mul on suur au seista rahvusvahelise naistepäeva eelõhtul selles saalis teie ees. Peaassamblee saal on mitmepoolsuse sümbol ja ainus koht, kus iga maailma riik saab oma hääle kuuldavaks teha.

Ja ometi – selles saalis kõige sagedamini kuuldud hääled on meeshääled. Naissoost riigipeade või valitsusjuhtide arv on vaid 21, samas kui ÜRO liikmesriike on 193 – ja kuigi üle poole maailma rahvastikust moodustavad naised ja tüdrukud.

Soome oli esimene riik maailmas, mis andis naistele täielikud poliitilised õigused, nii hääletamisõiguse kui ka presidendiks kandideerimise õiguse.

Täna on Soome soolise võrdõiguslikkuse ülemaailmne meister. Ma tahan rääkida sellest, mida me oleme teinud, miks me seda teinud oleme ja mis meil kõigil on jäänud teha.

Soome edendab soolist võrdõiguslikkust, kuna näeme selles meie ühiskonna edu nurgakivi. Meie ajalugu pole olnud kerge. Soome oli pikka aega vaene agraarmaa, millel olid sügavad sotsiaalsed lõhed. Meie tee maailma ühe arenenuma ja stabiilsema ühiskonna juurde pole olnud kerge. Muutus ei toimu üleöö. Me pidime kasutama kogu ühiskonna ressursse, kuna me lihtsalt ei saanud endale lubada poole elanikkonna tähelepanuta jätmist.

Tänapäeval on Soome tuntud paljude oma uuenduste, nii tehnoloogiliste kui ka sotsiaalsete poolest. Eelkõige sotsiaalsed uuendused on võimaldanud paljudel inimestel ühendada oma erinevad vajadused ja vastutus. Soome sünnitus- ja lastetervise kliinikud, tasuline lapsehoolduspuhkus ja riiklikult rahastatud kvaliteetne lapsehooldus mängivad soolise võrdõiguslikkuse edendamisel endiselt olulist rolli. Nii lihtne asi nagu tasuta koolilõuna võeti kasutusele juba 1948. aastal. See teeb igapäevase elu lihtsamaks töötavate vanemate ja koolis käivate lastega peredele.

Sellist poliitikat edendasid meie naisõiguslased. Ma väidan, et parim viis soolist muutust mõjutava poliitika saavutamiseks on see, kui rohkem naisi töötab kõrgetel poliitilistel kohtadel. Tahan avaldada austust kõigile tugevatele naispoliitikutele ja juhtidele, kes on siin ruumis, Soomes ja mujal, kes on teerajajaks olnud naiste ja tüdrukute õiguste edendamisel. Ilma nende raske töö ja eeskujudeta ei seisaks ma täna teie ees.

Oma teel sinna, kus praegu oleme, oleme teistelt palju õppinud ja järginud nende häid näiteid ja kogemusi. Ükski riik pole täiuslik. Loodan, et meie näide võib motiveerida ja julgustada teisi säästva arengu teele.

Seetõttu on meil säästva arengu eesmärgid – kõigil on oma töö teha. Soolise võrdõiguslikkuse osas pole ükski maailma riik seda saavutanud ja Soome pole erand.

Peasekretär on käivitanud säästva arengu eesmärkide tegevusaastakümne ja tal on õigus, kui ta kutsub meid oma jõupingutusi kahekordistama. Aeg saab otsa. Säästva arengu eesmärgid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei toimu iseenesest, vaid nõuab teadlikke poliitilisi otsuseid. Mis veelgi olulisem – me ei suuda saavutada teisi säästva arengu eesmärke ja Agendat 2030, kui ei saavutata soolise võrdõiguslikkuse 5. arengueesmärki, et kõigi inimeste õigused oleks tagatud ja et nad saaks kogu oma potentsiaali rakendada.

Meil maailma juhtidena on olemas kõik vajalikud vahendid muudatuste tegemiseks, mis kindlustavad soovitud tuleviku. Soome valitsus on sellele pühendunud. Meie plaan on ambitsioonikas, kuna väikestest tegudest enam ei piisa. Peame lati kõrgemale tõstma, peame endalt rohkem nõudma ja peame kuulama noori, kes paluvad meil praegu tegutseda.

Soome on jõudnud kaugele võrreldes sellega, kust me alustasime, kuid saame teha palju enamat. Peame endalt küsima, millised on need poliitikad, mis aitaksid meid jätkusuutliku tuleviku saavutamisel. See peab algama eesseisvate väljakutsete kaardistamisega.

Soomes on meie väljakutseteks ebavõrdsus tööturul ning naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivald.

Ebavõrdsus tööturul ei ole ainult sooline, vaid ka homse majanduse küsimus. Ma näen, et digitaalne sooline lõhe kujutab endast tõsist ohtu naiste ja tüdrukute arengus tööjõuna kõikjal. Täna koolitatavatel tütarlastel ei ole väga sageli homseks tööks vajalikke oskusi.

Uued tehisintellekti kasutavad tooted ja teenused tugevdavad soolist eelarvamust. Ma tahan seda muuta ja ainus viis seda teha on saada rohkem tüdrukuid programmeerima, rohkem naisi kasutama kõrgtehnoloogiat ja rohkem naisi, kes valitakse ametikohtadele, kus nad saavad mõjutada sektori arengut.

Sooline vägivald on üks tõsisemaid inimõiguste rikkumisi kogu maailmas. Peame võtma kasutusele meetmeid naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla kõigi vormide likvideerimiseks. Peame muutma mõtteviisi ja suhtuma nulltolerantsiga igasugusesse vägivalda, sealhulgas seksuaalsesse vägivalda ja seksuaalsesse ahistamisse. Peame astuma sammu, et vaidlustada teiste tegevust ja käitumist. Lõpuks peame lõpetama karistamatuse. Hoiakud ja käitumine peavad muutuma, kuid vajame ka õigussüsteemi, mis tagab, et ükski vägivallatsemine ei jää karistamata.

Ekstsellentsid, daamid ja härrad,

Oleme jõudnud 2020. aastasse, mis on soolise võrdõiguslikkuse aasta. Ma ootan Soome tugevat osalemist põlvkondade võrdsuses ja selle toetamist ning konkreetsete tulemuste saavutamist tegevusgruppides, mis on järelmeetmeks Pekingis 25 aastat tagasi kokku lepitule. Tehnoloogia ja innovatsiooni teema on eriti oluline. Digitaliseerimine ja tehnoloogia võivad olla ühiskonna ning tüdrukute ja naiste elu muutja, aidates neil oma potentsiaali kasutada ja vaesusest lahti saada.

Soome valitsus soovib tagada, et tüdrukud ja naised saaksid digitaliseeritud maailmas esindajateks ja uuendajateks. Põlvkondade võrdõiguslikkus võimaldab meil tugevdada oma pühendumust ja mis kõige tähtsam – seada naiste, tüdrukute õigused tehnoloogia, uuenduste ja digitaalsete muutuste keskmesse. Ootan põnevusega seda algatust, mille eesmärk on naiste ja tüdrukute ettevalmistamine järgmiseks 25 aastaks.

Lugupeetud osalejad!

Mul on au olla täna siin ÜRO Naiste tegevdirektori Phumzile Mlambo-Ngcuka seltskonnas. Tänan teda ja tema organisatsiooni väsimatute pingutuste eest naiste ja tüdrukute elu edendamiseks ja toetamiseks. Soome valitsus toetab tugevalt ÜRO naisi ja kogu tema tööd.

Eelmisel aastal juhtis ÜRO Naised kliimamuutuste soolise mõjuga tegelemise algatust. Sageli satuvad naised ja tüdrukud kõige enam kannatama ning neid mõjutab kliimamuutus kõige rängemalt. Kuid nad on kõige vähem varustatud oskuste ja vahenditega, mis on vajalikud löökide eest kaitsmiseks. Samuti on nad mitmel tasandil märkimisväärselt alaesindatud kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise läbirääkimistel, kavandamisel ja rakendamisel.

Lugupeetud peasekretär, ÜRO 75.aastapäeva tähistamise raames ja teie kliimaalase tippkohtumise järelmeetmena palun teie initsiatiivi leidmaks viise, kuidas tagada naiste ja tüdrukute täielik osalemine kliimameetmetes.

Kallid sõbrad,

Kui ma täna maailma vaatan, pole pilt kahjuks eriti helge. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused, eriti seksuaal- ja soo jätkamise tervis ning õigused on probleemses olukorras. Isegi toetus olulisele naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavale on kahanemas, kuivõrd konfliktidest tuleneva seksuaalse ja soolise vägivalla all kannatajatele ei võimaldata vajalikke tervishoiuteenuseid. Nende teenuste vajaduses pole midagi vaieldavat ning ÜRO Julgeolekunõukogu saatis maailmale kurva signaali, kuna ei suutnud selles küsimuses eelmise aasta aprillis kokkuleppele jõuda.

Me ei propageeri seksuaal- ja soo jätkamise tervist ning õigusi, et vaielda või olla koormaks; me edendame neid, kuna need on teiste inimõiguste, arengu ja soolise võrdõiguslikkuse eeltingimus. Kuni naiste seksuaal- ja soo jätkamise tervis ning õigused sedasi vaidlustatakse, ei saavuta me soolist võrdõiguslikkust.

Rahvusvaheliste inimõiguste täielikuks ja tõhusaks rakendamiseks antava toetuse nõrgenemine on murettekitav trend. Rahvusvahelised inimõiguste lepingud sõlmiti põhjusega. Need on olemas tagamaks, et igal inimesel on võimalus elada väärikat elu. Hr peasekretär, nagu te eelmisel nädalal Genfis ütlesite: inimõigused laiendavad lootuse silmaringi, nad laiendavad võimaliku piire. Liikmesriikidel oleks hea uuesti kinnitada meie ühist pühendumust nendele elutähtsatele normatiivsetele raamistikele.

Tahan kaasata oma hääle naiste ja tüdrukute õiguste toetamise edendajatele kõikjal. Need õigused on minu õigused ja need on ka iga tüdruku ja naise õigused. Ma ei astu sammu tagasi viimase saja aasta jooksul tehtud edusammudest ja survestan kõiki, kes väidavad, et naised ei pea viibima valitsusasutustes ja istungisaalides ega peaks saama sõna sekka öelda nende keha puudutavates otsustes.

Me võlgneme selle pühendumuse oma emadele ja vanaemadele, võlgneme põlvkonnale, kes pidas Pekingis julgelt läbirääkimisi, ja võlgneme oma tütardele. Kuid mitte ainult neile. Sooline võrdõiguslikkus teenib kasu kogu ühiskonnale – kõigile sugudele ja põlvkondadele. Soolise võrdõiguslikkuse ja kaasatuse mõistmine vabastab meid kõiki stereotüüpidest, mis meid piiravad ja seavad piirid saavutatavale.

Kui me tuleme kokku, õpime üksteiselt avalikult, paneme tegutsema, olen kindel, et suudame oma ühised eesmärgid saavutada. See on minu sõnum teile, et viiksite selle koju rahvusvaheliseks naistepäevaks.