Ametlikud numbrid koroonaviiruse kohta on valed, mistõttu nendega arvestamine tekitab rohkem segadust kui midagi ütleb.
Üks asi on USA kohta teada: ametlikud numbrid nakatumiste kohta on liiga väiksed. Andmed pole usaldusväärsed, sest meetodid, kuidas neid kogutakse pole õiged. Terviseameti poolt võetud proovid jätavad paljud juhtumid kõrvale. Proove võetakse reisijatelt, aga laiemalt inimesi ei kontrollita, vahendab The Atlantic.
Veel mõned päevad tagasi polnud teada, kas viirus on üldse USA-siseselt levinud. Siis aga tulid järsku välja juhtumid, mis polnud üldse seotud välisriikidega. See tähendab, et viirus levis juba USA-siseselt. Viirust ei saanud enam piiril kinni hoida, sest ta levis juba riigi-siseselt. Seattle’is asuva uurimiskeskuse andmetel on välja selgitatud, et Washingtoni osariigis on viirus märkamatult levinud juba nädalaid. Praeguste hinnangute kohaselt on ainuüksi Seattle’is nakatunud juba kuni 1500 inimest. Viirus levib ka Kalifornias, kuigi vähese proovide arvu tõttu ei saa seda kindlalt väita.
USA-s on kokku võetud vähem kui 500 proovi. Seetõttu on USA ametlik nakatumiste number jätkuvalt 43 peal. See number on täiesti vale, kuigi seda pidevalt trükitakse ja refereeritakse. Kõigil muudel juhtudel peetaks sellist asja lihtsalt väärinfo levitamiseks.
Selle väikse numbri tõttu on USA näinud palju vaeva väljastpoolt tuleva ohu tõkestamiseks, aga pole üldse tegelenud seesmise ohuga. Samal ajal, kui Hiina pani karantiini enam kui 700 miljonit inimest, vaadati seda USA-s lihtsalt pealt ja ei tehtud mitte midagi. Juhtumite arv USA-s ei kerkinud üldse. Mingiks puhanguks valmistumine tundus jabur, kui terve USA peale oli ainult 20 juhtu. Nüüd teame, et haigus levis USA-s sel ajal juba mühinal, aga riigi tegevus toppas.
Samal ajal on Lõuna-Koreas võetud enam kui 10 000 proovi päevas. Seetõttu on Koeras juhtumite arv kõrge. Sama käib Itaalia kohta. Seetõttu tahetakse Itaalias hakata proovide võtmist piirama, et pilt ilusam paistaks. Hiinas on ametlikel andmetel üle 80 000 nakatumise, aga tegelik number on palju-palju suurem, kuna suuremal osal inimestest olid kerged haigusnähud, mistõttu neile ei pakutud arstiabi, või ei läinud inimesed seda üldse küsima. Selline teadmine on tekitanud arusaama, et suremus oli Hiinas arvatust väiksem, kuna suremust arvestatakse juhtumite järgi – mida rohkem juhtumeid surmade kohta, seda väiksem suremus.
Asja iva on aga selles, et igas riigis arvutatakse numbreid erinevalt. Igal pool moonutatakse numbreid, omal moel. Aga isegi selle teadmise juures, et neid numbreid ei saa usaldada, võetakse neid tõe pähe ja nendega arvestatakse. See on halb. See tekitab ohtlikku käitumist nagu vähene proovide võtmine, et näidata riigi numbreid väiksemana või aeglane proovide võtmine, et numbrid ei kerkiks.
Teine probleem on selles, et kui USA hakkab nüüd ulatuslikult proove võtma, siis hüppavad numbrid järsku üles. Ametivõimud püüavad praegu rahvast rahustada ja hoiatada sellise arengu eest. Samas on sellise testimise puhul raske aru saada, kas tegemist on nakkuse kiire leviku või sellega, et hakati lihtsalt rohkem proove võtma.
Inimesed usuvad numbreid, kuna need paistavad tõesed. Graafikutel on maagiline mõju. Inimesed usuvad kõike, mida saab kokku arvutada. Aga numbrid ei peegelda alati reaalsust. Erinevus tegelike numbrite ja juhtumite arvu vahel on väga suur. Otsuste tegemisel saab aga kasutada ainult tegelikke numbreid. Seetõttu võivad arvud tekitada rohkem segadust kui midagi öelda.
https://www.theatlantic.com/technology/archive/2020/03/how-many-americans-really-have-coronavirus/607348/
