Soome naine on hädas, kuna tema Vihtis tühjalt seisva maja elektriarve on 250 eurot kuus ja üle poole sellest moodustavad elektri ülekandetasud ning püsitasu.
Lappeenranta ja Lahti tehnikaülikooli LUT majanduskõrgkooli professor Mikael Collan leiab, et elektrifirmad teenivad alusetut tulu, kui mitte millegi eest raha küsivad, vahendab Ilta-Sanomat.
Soomlanna Aulikki kurdab, et on pidanud kalli elektri tõttu muus osas kokku tõmbama, näiteks on tulnud loobuda ajalehe tellimisest. Tühjalt seisvat maja üritatakse müüa, aga seni tuleb seda käia kütmas ja toas hoida 17-kraadist temperatuuri. Maja köetakse elektriga, aga lisaks on majas õhksoojuspump, kaks kaminat ja leivaküpsetusahi. Majas köetakse kaminaid ja kuigi väljas pole külm, on elektriarve ikka 250 eurot kuus.
Soomlanna on mures selle pärast, et kuigi majas on temperatuur madalam kui varem, on elektriarved kogu aeg suurenenud. Varem ei mõelnudki sellele, mis elekter maksab, nüüd ei jätku selle tarbeks enam raha. Eriti teevad muret ülekandetasud, kuna need ei allu konkurentsile. Ülekandetasu ja püsitasu tuleb maksta ettevõttele, millele kuuluvad selles piirkonnas elektriliinid.
Numbrid näitavad, et Soomes on ülekandetasud kasvanud kiiremini kui elektri hind. Ülekandetasud on tõusnud, kuna elektrifirmad on teinud suuri investeeringuid. Neid on tehtud põhjusel, et võrk on vana ja põhjusel, et aastate 2010-2011 tormide tõttu kirjutati seadusesse sisse karmimad elektrivõrgu töökindluse kohustused. Seadus jõustus 2013. aastal ja see annab elektrifirmale õiguse teenida võrgu pealt raha. Võrgud on monopoolses seisus ja võivad kehtestada tasud enda äranägemise järgi.
Võrgud saavad lisaks investeeringute eest võetavale tasule teenida lisaks nö mõistlikku tulu, mis on viimase kümne aasta pangalaenude keskmine intress. Kuivõrd intressid on langenud, on ka tulu vähenenud. Möödunud, 2019. aastal oli see 6,2 protsenti. See on ikkagi suhteliselt kõrge olukorras, kus reaalsuses valitsevad panganduses 0-intressid.
Professor Collani hinnangul pole 6,2 elektrifirmade tegelik tootlus, see on koos investeeringutega ligi 10 protsenti. See tuleb asjaolust, ete energiaamet on kehtestanud hinnad teatud komponentidele nagu kaablid ja trafod ning tootlus arvutatakse nende hindade põhjal. Energiaameti hinnad on kõrgemad kui tegelik summa, mida elektrifirmad investeeringuteks kasutavad. See on tekitanud olukorra, kus suur osa tarbijaid maksavad asja eest, mida nad kunagi pole kasutanud.
Collani arvestuse kohaselt on 20 suurimat Soome elektrifirmat teinud aastatel 2016-2018 investeeringuid 2 miljardi euro eest, aga arvestuslikult on see summa 2,8 miljardit eurot. Elektrivõrkude kasutusiga on 40 aastat. On võimalik, et kogu selle aja võetakse tarbijatelt liiga palju raha. See aga läheb vastuollu soomlase õiglustundega, kus makstakse 40 aastat asja eest, mida pole olemas. Mõistlik oleks see, kui niisugune olukord kehtiks näiteks 3 aastat.
Soome valitsus on praegu muutmas elektrituru seadust, aga muudatusi hinna arvestamises pole sinna sisse kirjutatud. Elektrifirmade raha tegemise võimalusi suurendab ka asjaolu, et nemad saavad ise otsustada, kuhu ja kui palju nad investeerivad. Klientidelt ei küsita midagi ja energiaamet ei saa samuti kaasa rääkida. See tekitab professor Collani arvates imestust.
Näiteks elektrifirma Caruna teatab, et ehitab muudkui maakaableid, kuigi haja-asustuse piirkonnas oleksid ilmselt odavamad muud variandid. Uues seaduses seda asja muudetakse ja seal on ette kirjutatud, et tuleb valida kõige soodsama hinnaga variandid. Järelvalvet teeb energiaamet. Lisaks peavad elektrifirmad seadusemuudatuse järgi arvestama tarbijate arvamusega.
Tulevikus võib probleemseks saada elektrivõrkude tormikindlus. Seaduse järgi peab elektrifirma tagama elektrivarustuse isegi eriolukorras. See tähendab, et ka lühikeste vahemaade taha peab ehitama tormikindlad võrgud, isegi kui seal elab vaid üks inimene. Aga kui tormikindel kaabel maksab sada tuhat ja generaator vaid 5000 eurot, siis on mõistlikum soetada kliendile generaator. See hoiaks kokku kõigi klientide kulusid. Paljud suvilaomanikud oleksid nõus samuti väiksema tormikindlusega, kui see tähendab väiksemaid tasusid. Praegune seadus selliseid variante ei võimalda.
Elektri hinna pideval tõusul on mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks mõjutab see üksi elavate inimeste toimetulekut. Elektrikulu on paljude pensionäride jaoks juba 40 protsenti tuludest. Mida enam kulutavad inimesed elektri peale, seda vähem on neil raha muude asjade jaoks. Seetõttu peaks valitsus kaaluma professor Collani arvates elektrituru seaduse põhjalikku muutmist. Praegune areng muudab maal oma majas elamise väga kalliks. Lisaks elektrile kerkib kinnisvaramaks ja kallineb kütus. Nende pealt kokku hoida on väga raske. Maal elamise eelis on see, et paljusid asju saab ise teha, aga elektrit niisama lihtsalt ise teha ei saa.
https://www.is.fi/taloussanomat/art-2000006407565.html
