Täbar lugu: Helsingi-Tallinna tunnelit niipea ei tule, sest Soome võimud on sellele risti vastu

Soome investori Peter Vesterbacka planeeritud tunnel pidi valmima juba tänavu, 2020. aastal, aga seda ei tule ilmselt aastaks 2024 ega ka hiljem, sest Soome võimud on sellele risti vastu.

Vesterbacka ja arendusfirma Finest Bay tunnel peaks Soomes jõudma maa all Espoosse Keilaniemisse. Seal on metroojaam ning sinna tuleb maa peale kiirtrammi Raide-Jokeri peatus. Kuidas aga tunneli miljonid reisijad koos teistega kõik ühte kohta ära mahuvad, selle peale pole mõeldud, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome võimud on suhtunud projekti algusest peale tõrjuvalt. Seni pole Uusimaa maakonnaplaneeringus veel midagi Espoosse tuleva tunneli kohta. Maavalitsus on kinnitanud vaid Helsingi-Tallinna ametliku projekti, ehk selle, mida Eesti ja Soome riigid ajavad. See projekt pole veel eriti kuhugi jõudnud ja sellel pole olemas rahastust.

Helsingi linna planeeringus pole samuti mingit märget Espoo tunneli kohta, samuti pole sellist asja kavas Vantaa planeeringus. Sellised asjad on aga vajalikud, sest tunnelite ehitamisel on vaja maa peale tuua ventilatsioonitorud. Kui planeeringuid pole, ei saa Finest Bay projekt kunagi Soomes ehitusluba. Ükski ametkond ei ütle, et Finest Bay omadega mitte kuhugi ei jõua, aga planeeringute kaudu on see muudetud võimatuks.

Eesti poolel on samas kõik veel võimalik, sest kui Eesti valitsus ei kinnita veebruaris eriplaneeringut, siis võib Finest Bay taotleda planeeringu tegemist tavamenetluses. Tõsi, Soome vastuseis võib projekti arendamist pidurdada ka Eestis.

Vesterbackat ei rahulda Helsingi raudteejaama kaudu kulgev ühendus, kuigi sellele oleks Soomes lihtsam leida poliitilist toetust. Vesterbacka projekt on raskustes ka majanduslikel põhjustel ja küsimus pole ainult salapärases Hiina rahastajas. Nii Soomes kui Eestis kahtlustatakse, et ehituseks võetud laenuraha makstakse tagasi piletituludest. Finest Bay andmetel teenib projekt end tasa 37 aastaga. Edasi-tagasi pilet maksaks 100 eurot, samas kui laevapiletid on alla 50 euro. Laevade sooduspiletid on veelgi odavamad.

Eesti riigihalduse minister Jaak Aab on samuti asja tasuvuse osas kahtlev. Projektis on reisijate arv prognoositud kaks korda suurem kui see on praegu. Eesti majandusministeerium ei pea seda realistlikuks. Näiteks Eesti ja Soome riikide projektis Finest Link on numbrid palju väiksemad.

Helsingi sadama andmetel reisis eelmisel, 2019. aastal Helsingi ja Tallinna vahel 8,9 miljonit reisijat. See number on aastatega veidi vähenenud, kuivõrd tippaastal 2017 oli see 10 000 võrra suurem. Finest Bay arvutuste kohaselt tõuseb see number aastaks 2030 aga 51 miljoni inimeseni. Kaubaveo maht kasvaks 22 miljoni tonnini.

Riiklikus projektis on arvestatud reisijate arvuga 23 miljonit ja kaubaveo maht kasvaks 1 miljoni tonni võrra. Kõigi Helsingi sadamate kaubaveo maht oli eelmisel, 2019. aastal 14,4 miljonit tonni. Sadam eraldi Tallinnaga kaubaveo mahtusid välja ei too. Kõigi Soome sadamate kaubaveo maht oli ilma Sköldviki naftatoodeteta viimase 12 kuu jooksul 81 miljonit tonni.

Mis saab siis, kui projekt end ära ei tasu? Mis saab siis, kui projekt läheb planeeritust kallimaks, nagu see tavaliselt selliste suurte asjadega juhtub? Välja aitaks kinnisvaraarendus, näiteks projekti jaoks rajataval tehissaarel. Ent Vesterbacka pole ehitusettevõtja, tema ja äripartner Kustaa Valtonen on osalised väikestes startup-ettevõtetes ja nende käive on väga väike.

Vesterbacka ja Valtoneni tunneli-firma Finest Bay Area Development pole veel teinud mingeid kinnistute broneeringuid või tehinguid Espoos. Algul põhjendas Finest Bay tunneli jõudmist Espoosse sellega, et seal on rohkem ruumi kui Helsingis, aga viimastel aastatel on ka Espoos Otaniemis ja Keilaniemis läinud ehitus lahti. Maaomanikud Aalto ülikool ja riigiettevõte Senaattikiinteistöt arendavad seal kinnisvara ise.

Vesterbacka kinnitab aga, et raha tuleb ainult piletitulust, kuna tema pole mingi kinnisvara-arendaja. Aga kuidas on võimalik reisijate arvu kasvatada praegusega võrreldes 5 korda, kui pileti hind on 2 korda kõrgem? Vsterbacka ütleb selle peale, et kui valmis Rootsi-Taani Öresundi sild, siis läksid 20 000 taanlast elama Rootsi Skånesse, kuna seal on kinnisvara odavam. Nad käivad tööl edasi Kopenhaagenis. Vesterbacka vaatab koguni Riia poole, mis Rail Baltica valmimise puhul võib soomlasi meelitada, kuna seal on kinnisvara odavam kui Tallinnas.

Vesterbacka loodab ka lennuliikluse kasvu ja arvab, et rong aitab tõsta lennureisijate arvu praeguse 23 miljoni pealt 70 miljoni peale.

Vesterbacka projekti jaoks on muutunud koormavaks 15 miljardi euro suuruse laenu võtmine Hiina firmalt. Seal taga nähakse Hiina riigi huvi, kuigi Vesterbacka väidab, et seda pole. Kuigi Soome planeeringutes projekti sees pole, see Vesterbackat ei heiduta. Teda ei heiduta isegi see, kui 2024. aastal ollakse samas seisus nagu täna ehk veel mitte kusagil. „Tuleb vaid edasi minna ja teha asju paremini. Tulevad valimised ja otsustajad vahetuvad. Mina projektist ei loobu,” räägib ta.

Vesterbacka tunneliprojekt sai alguse 2016. aastal Tallinnas, kui ta osales Tallinnas toimunud Slushil, mis kandis nimetust Latitude 59. Kutsutud külalised olid kogunenud õhtusöögile Lennusadamasse. Vesterbackaga ühes lauas tekkis mõte rajada Helsingi ja Tallinna vahele tunnel. Lauas arvati, et tunnel tuleb alles mitme aastakümne pärast, kui sedagi. Vesterbacka ütles selle peale, et ta teeb selle ise ära ja 2020. aastaks juba rongid liiguvad. Ta oli käinud palju Hiinas ja näinud, kui kiiresti seal asjad käivad.

Vesterbacka kuulis, et samal üritusel oli ka Eesti toonane välisminister Marina Kaljurand. Ta läks ministri juurde ja ütles, et teeme selle tunneli ära. Kaljurand küsis, kes meie? Vasterbacka vastas: „Mina ja mu kaaslased seal lauas.”

Tallinna üritusele järgnenud nädalavahetusel korraldati Soomes häkatoni nimeline üritus. Vesterbacka kordas seal oma lubadust ja seda kanti ka veebi kaudu üle. Mõne päevaga oli idee juba küpsenud ja arenenud. Ta esitles ajakirjanikule juba kolme tunnelit, millest kahes liiguksid rongid ja üks oleks hyperloop. Sõit kestaks kõige enam 20 minutit. Projekt oleks valmis aastaks 2020. Ajakirjanik küsis, kas Vesterbacka teeb nalja. Mees vastas, et ei tee ja asi on vaid 15 miljardi euro taga.

Tegelikult polnud Vesterbacka idee uus, sest Helsingi ja Tallinna vahele kavandati silda juba mitusada aastat tagasi ning 1871. aastal valmisid lausa projektid. Selle järgi oleks silda lahe keskosas üleval hoidnud suured õhupallid.

Helsingi-Tallinna silla projekt aastast 1871. Arhiivipilt

Neljä vuotta sitten Peter Vesterbacka sai illallisilla idean, joka ei koskaan toteudu – HS:n erikoisartikkeli kertoo kaiken Tallinnan-tunnelista

Helsingin ja Tallinnan välille puuhataan tunnelia – ja itse asiassa suunnitelmia on kaksi: Peter Vesterbackan yksityinen hanke ja Suomen ja Viron julkisin varoin toteutettava tunneli. Mutta toteutuuko niistä kumpikaan? Marja Salomaa HS, teksti

(Külastatud 1,683 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid