Helsingi kohus mõistis trahvi 1955. aastal sündinud mehele seksuaalse ahistamise ja ametikohustuste rikkumise eest. Politseis töötanud mees katsus töö ajal politseiautos oma patrullikaaslast.
Juhtum oli 2018. aasta jaanuaris Helsingis. Politseinikud olid väljas ühe autoga. Kannatanu rääkis kohtus, et auto roolis olnud politseinik oli järsku seisma jäänud, kallutanud end tema poole ja liigutanud kätt piki tema vasemat jalga. Käsi oli käinud edasi-tagasi põlve jalgevahe vahel, vahendab MTV.
Kannatanut selline käitumine üllatas ja kohutas. Ta oli palunud mehel lõpetada, aga mees ei võtnud oma kätt ära. Kannatanu pidi mehe käe ise eemale tõukama.
Pärast juhtunut oli mees tõmmanud pea tagasi juhipoolse akna juurde ja midagi endamisi pomisenud, aga midagi konkreetset välja ei öelnud. Kannatanu väitel oli mees pärast seda solvunud ja vaikne.
Kannatanut šokeeris juhtunu sügavalt. Ta polnud kunagi kogenud seda, et peaks töö ajal kartma oma kolleegi. Alati oli oht olnud väljaspool. Kannatanu väitis kohtus, et sama mees oli ka varem imelikult käitunud.
Kannatanu väitel oli mees talle mitmel korral rääkinud seksuaalse alatooniga lugusid ja võtnud tal rinnust kinni. Lisaks oli mees eelneval sügisel rääkinud teiste töökaaslaste juuresolekul, et ta võiks kannatanuga seksida.
Teisel korral oli mees näidanud kannatanule halduskohtu otsust, milles talle tehtud hoiatus oli tühistatud. Hoiatus oli tehtud pärast seda, kui mees oli teinud teisele kolleegile ettepaneku „laste tegemiseks”.
Patrullautos juhtunu osas algatati kriminaalasi pärast seda, kui kannatanu rääkis asjast oma ülemusele. Pärast seda olid mitmed inimesed kannatanule rääkinud, et selliseid asju on selle mehega varemgi olnud. Mehe väitel aga mingit ahistamist autos polnud. Mees end süüdi ei tunnistanud.
Mehe väitel ei pannud ta kätt oma patrullikaaslase jalale ega silitanud seda. Mees oli enda väitel üritanud patsutada oma kaaslasele õlale, aga too oli käe ära löönud ja käskinud lõpetada. Mees väitis, et oli imestunud. Mehe väitel oli patrullikaaslane temasse halvasti suhtunud kohe vahetuse alguses. Mees oli enda väitel imestunud ka siis, kui ta kutsuti ülemuse juurde ahistamise kohta aru andma.
Kohus jäi uskuma kannatanut. Kannatanu juttu peeti asjalikuks ja detailseks. Tema jutt ei muutunud aja jooksul. Mehe jutt aga oli vähem detailne. Mehe tunnistust peeti vastuoluliseks.
Nii mees kui kannatanu rääkisid, et pärast juhtunut oldi vaikselt. Kohus leidis, et selline vaikimine poleks olnud mehe puhul tõenäoline, kui ta tahtis vaid õlale patsutada. Kohus leidis, et sellisel juhul oleks mees pidanud küsima selgitust. Kohus pidas mehe reaktsiooni tõendiks selle kohta, et ta oli käitunud lubamatult.
Kannatanu juttu kinnitasid ka kolme politseinikust tunnistaja ütlused. Kannatanu oli asjast neile rääkinud kohe pärast juhtunut. Kaks tunnistajat rääkisid, et mees oli jutukas ja otsis füüsilist kontakti töökaaslastega. Kolmas politseinik, naise ülemus aga rääkis, et teda oli hoiatatud selle politseiniku eest, kuna too oli naistest eriliselt sisse võetud.
Kohus mõistis 1955. aastal sündinud politseinikule seksuaalse ahistamise ja ametikohustuste rikkumise eest trahvi 30 päevamäära ulatuses. Mehe sissetulekut arvestades teeb see 2010 eurot. Eelmisel nädalal tehtud otsus pole veel jõustunud. Otsusest tuli veel välja, et mees jäi pärast juhtunut pensionile.
