Soome omavalitsus võttis vastu 40 pagulast, kõik läksid minema, nüüd tahetakse võtta 60 pagulast

Mitmed Soome omavalitsused tahavad korvata elanikkonna vähenemist suurema hulga pagulaste vastuvõtmisega. Kaks sellist on Lõuna-Karjalas asuvad Rautjärvi ja Parikkala vallad.

Lõuna-Karjala maakonna põhjaosas asuvas Rautjärvi vallas elab 3400 inimest. Elanike arv väheneb, noored lähevad minema ja neid pole võimalik isegi rahaga kinni hoida, vahendab Yle.

Möödunud aastal otsustas Rautjärvi vald vastu võtta 60 kvoodipagulast. Appi tahetakse võtta naabervald Parikkala, kellega koos oleks võimalik tulijate arvu kahekordistada. Kahte omavalitsusse on kavas võtta pagulasi kolme aasta jooksul, 4-6 peret aastas. Esimesed pagulased võiks sabuda järgmisel aastal.

Omavalitsused igatsevad lastega peresid, kelle keeleline, usuline ja kultuuriline taust oleksid sarnased. Lapsed on omavalitsuste jaoks võtmetähtsusega. Laste puhul pole isegi vaja rääkida integratsioonist, kuna nad kohanevad kergesti ja õpivad keele ära. See puudutab ka noorukeid. Nad jäävad valda elama ja viivad elu edasi. Integreerumine on raskem täiskasvanute jaoks.

Rautjärvi ja Parikkala võtaks vastu olulise osa Soome saabuvatest pagulastest. Käesoleval aastal on kavas vastu võtta 850 kvoodipagulast. Lõuna-Karjala suurim linn Lappeenranta võtab vastu vaid 10 inimest ja Helsingi võttis 2018. aastal vastu vaid 5 kvoodipagulast.

Soome valitsuse hinnangul on kvoodipagulaste vastuvõtmine kõige lihtsam viis toetada kehvemas olukorras omavalitsusi. Kvoodipagulased ei lähe elama vastuvõtukeskustesse, vaid nad viiakse kohe valda elama. Kvoodipagulaste integreerimise eest maksab riik, kellele annab raha muu hulgas Euroopa Liit. Rautjärvi kogemuse põhjal vald sellest rikkamaks ei saa, aga kulud makstakse kinni.

Rautjärvi jaoks pole see esimene kord pagulasi vastu võtta. 2017. aastal läks valda elama kokku 40 kvoodipagulast ja varjupaigataotlejat. Kohe tekkis palju probleeme. Inimesed olid Süüriast ja Eritreast. Kaks eri kultuuri ei hoidnud kokku, vaid hoidsid omaette. Vallal oli raske korraldada koolitusi. Keeleõpingute kaudu liikusid inimesed algul Imatrasse ja siis suurematesse Soome linnadesse.

Nüüd kavatseb Rautjärvi teha asju teisiti ja ühendada jõud Parikkalaga. Väikses vallas on lihtsam inimesi abistada. Kui pagulasi on suurem hulk, siis tunnevad nad end kodusemalt ning neil pole vaja mujale minna. Parikkala uurib nüüd samuti võimalusi võtta vastu 60-75 inimest. Kokku võetakse seega vastu 120 inimest.

Pagulastest loodetakse abi ka mujal Soomes. Näiteks Närpiö vald Pohjanmaal on eeskuju selle kohta, et pagulased aitavad parandada majanduslikku olukorda. Põhja-Karjalas Lieksas aga tekkisid probleemid ning pagulased lahkusid.

Kunta otti 40 maahanmuuttajaa ja lähes kaikki muuttivat pois – nyt sama kunta haluaa 60 maahanmuuttajaa lisää

Kaksi eteläkarjalaista pikkukuntaa taistelee kuihtumista vastaan ottamalla suuren määrän kiintiöpakolaisia. Maanantainen keskipäivä Rautjärven kylänraitilla on vilkas. Aurinkoinen ilma on houkutellut väkeä ulkoilemaan. Ulkovaatteet kahisevat, kun pieni lapsi pyöräilee vauhdikkaasti eteenpäin. Paikallisen ruokakaupan pihassa käy kuhina. Päällepäin ei arvaisi, että Etelä-Karjalan pohjoisosassa sijaitseva noin 3 400 asukkaan kunta painii suurien haasteiden kanssa.

(Külastatud 726 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid