Ametlikud andmed, mis koroonaviiruse kohta edastatakse, on kõigest jäämäe tipp, ütles Imperial London College’i nakkushaiguste professor Neil Ferguson.
Professor Ferguson ütles, et epideemia puhul on selle tegelikku ulatust väga raske hinnata. Ametlikud andmed, mis edastatakse, moodustavad heal juhul vaid 10 protsenti juhtudest. „See, mida praegu surnute arvu või nakkusjuhtumite kohta on teada, ütleb väga vähe, kuna see võtab üsna kaua aega, et haigust diagnoosida,” ütles Ferguson.
Praeguste andmete järgi võib öelda, et Hiina ametlikud andmed kajastavad vaid püramiidi tippu, mis moodustab võibolla vaid 10 protsenti või isegi vähem kõikidest juhtudest, ütles Ferguson.
Välismaal väljaspool Hiinat on haiguse tuvastamisega olukord parem, aga ka seal suudetakse tuvastada vaid veerand, 25 protsenti kõikidest nakatumistest. Piirid on lahti, paljud inimesed sisenevad ja riigid ei suuda kõiki kontrollida.
Professor Ferguson ütles, et hinnanguliselt on praegu Hiinas 50 000 uut nakatumist päevas, see on palju suurem ulatus kui ütlevad ametlikud numbrid. Nakatumiste arv kasvab kogu aeg. Edasine sõltub sellest, kuidas suudetakse haiguse levikut piirata. Praegustel andmetel kahekordistub epideemia nakatunute arv iga 5 päevaga. Epideemia võib tippu jõuda Wuhanis kuu aja jooksul ja võibolla 1-2 kuud hiljem ülejäänud Hiinas. Ülejäänud maailma jõuab epideemia hiljem, olenevalt sellest, kui tihedalt nad on olnud kontaktis ja kui palju Hiina turiste on seal käinud.
Seda epideemiat on väga raske piirata samade meetoditega, millega piirati näiteks SARS-i epideemiat, ütles professor Ferguson. Praeguse epideemia kordaja on hinnanguliselt 2,6, mis tähendab, et iga nakatunu nakatab omakorda keskmiselt 2,6 inimest.
Haiguse leviku piiramise võimaluste kohta ütles professor Ferguson, et võimalusi on praegu väga vähe. Üks võimalusi on vaktsiin, aga vaktsiini väljatöötamine võtab aega, mitmest kuust kuni mitme aastani. Teine võimalus on proovida olemasolevaid viiruseravimeid ja vaadata, kas nad töötavad. Lisaks on hea tuvastada niipalju nakatunuid kui võimalik ja nii varakult kui võimalik ja need inimesed isoleerida – nii õnnestus ära hoida SARS-i levik. Praegune viirus on SARS-iga sarnanega, aga kas neist meetmetest on abi, see selgub tulevikus. Uuel viirusel on palju raskemad haigusnähud. Paljudel inimestel on kerged haigusnähud, mida nad isegi tähele ei pane, aga kui need inimesed haigust edasi kannavad, siis on haiguse levikut väga raske peatada.
Järgmised paar nädalat näitavad, kui efektiivsed on meetodid selle haiguse leviku piiramiseks. Haiguse piiramise osas on Hiina teinud kõik mis võimalik viimase kahe nädala jooksul. Haiguse levik sõltub sellest, kes seda edasi kannavad ja kas need inimesed on võimalik teistest võimalikult varakult isoleerida. Hiina keskendub praegu rasketele juhtumitele ja nende inimeste isoleerimisele. Nüüd sõltub sellest, kuidas kergemad juhud, mida on enamus selle haigusega toime tulevad – seda on näha lähima paari nädala jooksul. Praegu pole märke epideemia raugemise kohta.
Surmajuhtumite vähesuse kohta väljaspool Hiinat ütles professor Ferguson, et sageli on viivitused ja isegi pikad viivirused selle vahel, kui keegi nakatub ja mis sellest lõpuks välja areneb. Praegustel andmetel võib sümptomite tekkest kuni surmani võtta aega 20 päeva või enam. See fakt, et väljaspool Hiinat pole olnud eriti surmajuhtumeid, pole eriti veenev. Praegu on vähem juhtumeid, kuna süsteemis on viivitused.
Professor Ferguson ütles, et praegune epideemia on murettekitav. See on suurim ja ohtlikum haiguspuhang maailmas alates 2009. aasta gripist või 2003. aasta SARS-ist. Praegu pole veel piisavalt infot, et hinnata selle epideemia ulatust ja seda, kui palju inimesi sureb, aga valitsused peavad kindlasti arvestama sellega ning tervishoidu tugevdama. Eriti puudutab see ravi väljatöötamist, et vähendada surmajuhtumeid.
